Esileht   |   Kirjastusest   |   Mõttelugu   |   Kontakt   |   Raamatud   |   Tingimused  
   
Kirjastus "Ilmamaa" asutati 1992. aasta viimastel nädalatel Tartus; täna on tegemist ühe suurema Eesti väärtkirjanduse kirjastajaga, eriti tänu Eesti Mõtteloo sarjale.
Kaur Alttoa

Tartu: piiskopi- ja hansalinnast Emajõe Ateenaks

376 lk., 140x200, 2017

Kaur Alttoa (s. 1947) on erialalt kunstiajaloolane. Ta on olnud TÜ õppejõud antiik- ja keskaja kunsti alal, kunstiajaloo õppetooli hoidja. 1980. aastal kirjutas ta alla „40 kirjale“. Alttoa on uurinud keskaegset linnaehitust, linnuseid ja kirikuid ning on Tartu Jaani kiriku, TÜ Ajaloo Muuseumi, Viljandi Jaani kiriku ja Halliste kiriku restaureerimisprojektide üks autoreid.

„Tartu hiilgeajaks oli kahtlemata keskaeg, kui Toomel resideeris piiskop ning Emajõe kaldal oli tegus hansalinn. Paraku on keskaegne Tartu ajaloolasele ja arhitektuuriloo uurijale raske või isegi lootusetu pähkel. Linna toonasest hiilgusest on tänaseks alles ainult toomkiriku varemed, osa keskaegsest Jaani kirikust ning mõned linnamüüri lõigud. Nii mõnigi kord aitavad uurijat vähemalt kirjalikud allikad, kuid Tartu puhul on neist vähe abi: kaasaegsest ürikulisest materjalist on säilinud üksnes riismed. Nukrast olukorrast hoolimata on hea tahtmise juures siiski võimalik üht-teist möödaniku kohta teada saada, ning mõningaid selliseid teemasid kajastab käesolev kogumik.
Ma pole kunagi kavatsenud kirjutada monograafiat Tartu keskaegsest arhitektuurist või uusaegsetest kindlustustest. Tartu-teemaliste kirjutiste raamatuna avaldamiseks pidin tegema väikese revisjoni. Üllatusena selgus, et kõik need kirjutised kokku moodustavad omalaadse mosaiigi, mis hakkab kujundama tervikpilti. Muidugi on siin suured lüngad, aga selliseid katmata või lahendamata teemasid leidub lõpmatult. Tartu varasema ehitusloo süstemaatiliste käsitluste koostamine jääb paratamatult juba tulevastele uurijatele.“ (K. A.)

Raamatus on ligi 80 joonist ja fotot.

Teose väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Tartu linn.



Tähtsaimaks "Ilmamaa" väljaandeks on rahvuslik suursari "Eesti mõttelugu", mis koondab ja avaldab väärtuslikumat osa eesti mõttevarast läbi aegade.
Veel
Hando Runnel

Hingedeaeg

308 lk., 145x215, 2016
“Hingedeaeg” on moraalseks jätkuks kunagisele “mõistelisele sõnastikule” “Väravahingede kriiksumist kuulnud” (2008). Raamat on sisult vähem edvistav eelmisest, tõsidust on tõstnud ka paratamatu ajalend, mis ära viinud sületäie sõpru. Nendele on pühendatud paljud leheküljed. Olevikust ettepoole on kerkinud minevik. Võib-olla isegi igavik. Sellest siis mõtlikku hardusse kalduv pealkiri – “Hingedeaeg”. – Ka mõned pikemad ja analüüsivamad saatesõnad elavate autorite töödele on käsikirja võetud. Naljatlevaid üksikute märksõnade üle targutamisi on veidi vähemaks jäänud. Arhiivist on võetud mõnedki mõtisklused nn. taasiseseisvumise eel- ja järelaegadest. Need on kahtlused ja soovitused uue vabaduse hakatusel, millest mõnigi kartus tänaseni aktuaalne. Niisiis veidi omapärane, kuid mitte tahtlikult omapäratsev kultuurilooline mõttekogu. “Hingedeaja” temaatilise hargnemise kooshoidjaks, karjaseks, on ehk raamatu üsna leebepoolne, kodune hingeeluline tonaalsus.

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.
Indrek Hirv

Toomemägi on Emajõgi

80 lk., 115x230, 2016
Raamatus kõneleb luuletaja armsamaga, kes on mujal. Niimoodi ei räägita kohal oleva inimesega,
Kõnelus on suunatud kauguste taha, otse vaimust vaimu, aastaajast ja elueast teise, tunnistamata
aega ja ruumi. Kuigi sõnad kirjeldavad väga lähedast füüsilist suhet, tekitavad nad samas mentaalse harmoonia. Kuulmine on usu küsimus. Sa ei tea, mis su lähedane inimene teeb ja kas tal on abi vaja, aga kui sa temaga oma vaimus räägid, siis usuga, et ta kuuleb sind. (P. Bristol)

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.