Esileht   |   Kirjastusest   |   Mõttelugu   |   Kontakt   |   Raamatud   |   Tingimused  
   
Kirjastus "Ilmamaa" asutati 1992. aasta viimastel nädalatel Tartus; täna on tegemist ühe suurema Eesti väärtkirjanduse kirjastajaga, eriti tänu Eesti Mõtteloo sarjale.
Friedrich Nietzsche

Sealpool head ja kurja

288 lk., 140x215, 2017
See 1886. a. ilmunud teos kuulub Friedrich Nietzsche (1844–1900) hilisemasse loomeperioodi. “Nõnda kõneles Zarathustra” oli valmis saanud ning varasematest teostest üle jäänud materjali üle vaadates sündis täiesti uus, kultuurilis-inimkesksetest ja moraalsetest teleoloogiatest vabastav ning süütu kosmilise mängulisuse poole püüdlev tekst. “Sealpool head ja kurja” koosneb üheksast peatükist ning selle temaatiline haare ulatub filosoofia põhiprobleemidest kuni rahvaste, isamaade ja naisteni. Teos algab väitega, et tõde on naine. Sellest lähtuvalt võib arvata, et naistest kõneldes filosoofiast siiski kuigi kaugele ei minda.

Raamatule on ülevaatliku ja allusiooneloova järelsõna ning kommentaarid kirjutanud tõlkija Jaanus Sooväli. Tõlkes on arvestatud Nietzschele omaste lauseahelikega ja tema mõtte tulise voolamisega üle igasuguste keele- ja meeledogmade.

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.



Tähtsaimaks "Ilmamaa" väljaandeks on rahvuslik suursari "Eesti mõttelugu", mis koondab ja avaldab väärtuslikumat osa eesti mõttevarast läbi aegade.
Veel
Hando Runnel

Hingedeaeg

308 lk., 145x215, 2016
“Hingedeaeg” on moraalseks jätkuks kunagisele “mõistelisele sõnastikule” “Väravahingede kriiksumist kuulnud” (2008). Raamat on sisult vähem edvistav eelmisest, tõsidust on tõstnud ka paratamatu ajalend, mis ära viinud sületäie sõpru. Nendele on pühendatud paljud leheküljed. Olevikust ettepoole on kerkinud minevik. Võib-olla isegi igavik. Sellest siis mõtlikku hardusse kalduv pealkiri – “Hingedeaeg”. – Ka mõned pikemad ja analüüsivamad saatesõnad elavate autorite töödele on käsikirja võetud. Naljatlevaid üksikute märksõnade üle targutamisi on veidi vähemaks jäänud. Arhiivist on võetud mõnedki mõtisklused nn. taasiseseisvumise eel- ja järelaegadest. Need on kahtlused ja soovitused uue vabaduse hakatusel, millest mõnigi kartus tänaseni aktuaalne. Niisiis veidi omapärane, kuid mitte tahtlikult omapäratsev kultuurilooline mõttekogu. “Hingedeaja” temaatilise hargnemise kooshoidjaks, karjaseks, on ehk raamatu üsna leebepoolne, kodune hingeeluline tonaalsus.

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.
Indrek Hirv

Toomemägi on Emajõgi

80 lk., 115x230, 2016
Raamatus kõneleb luuletaja armsamaga, kes on mujal. Niimoodi ei räägita kohal oleva inimesega,
Kõnelus on suunatud kauguste taha, otse vaimust vaimu, aastaajast ja elueast teise, tunnistamata
aega ja ruumi. Kuigi sõnad kirjeldavad väga lähedast füüsilist suhet, tekitavad nad samas mentaalse harmoonia. Kuulmine on usu küsimus. Sa ei tea, mis su lähedane inimene teeb ja kas tal on abi vaja, aga kui sa temaga oma vaimus räägid, siis usuga, et ta kuuleb sind. (P. Bristol)

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.