Esileht   |   Kirjastusest   |   Mõttelugu   |   Kontakt   |   Raamatud   |   Tingimused  
   
Kirjastus "Ilmamaa" asutati 1992. aasta viimastel nädalatel Tartus; täna on tegemist ühe suurema Eesti väärtkirjanduse kirjastajaga, eriti tänu Eesti Mõtteloo sarjale.
Arthur Schopenhauer

Maailm kui tahe ja kujutlus

1720 lk., 140x215, 2018
Arthur Schopenhauer (1788–1860) sündis Danzigis jõuka kaupmehe pojana. Tema ema Johanna oli omal ajal küllalt tuntud kirjanik, kes pidas Weimaris populaarset kirjanduslikku salongi ja käis tihedalt läbi Johann Wolfgang Goethega.
Schopenhaueri filosoofia põhijooned võtsid kuju harukordselt varakult, kui ta kõigest 31-aastasena avaldas oma peateose “Maailm kui tahe ja kujutlus” (“Die Welt als Wille und Vorstellung”, 1819). Hiljem täpsustas, parandas ja täiendas ta teost ulatuslikult, lisades juurde terve uue köite.
Kõik Schopenhaueri hilisemad teosed ei ole mõeldud tema mõtlemise põhialuseid revideerima või ümber vaatama, vaid neid üksnes üksikasjadega täiendama ja erinevates suundades laiendama.
1836. aastal ilmus “Tahtest looduses”, mis vaatleb arenevate loodusteaduste avastusi ning mõistab neid tema enda tahteteooria toetuse ja kinnitusena. 1841. aastal avaldati “Eetika kaks põhiprobleemi”, 1844. aastal aga “Maailm kui tahe ja kujutlus” teine, oluliselt täiendatud ja parandatud väljaanne. 1851. aastal järgnes mahukas kaheköiteline “Parerga ja Paralipomena”, mis sisaldab väiksemaid filosoofilisi kirjutisi. 1859. aastal nägi ilmavalgust “Maailm kui tahe ja kujutlus” kolmas, veelgi täiendatud ja uue eessõnaga varustatud väljaanne.
Raamat ilmub kahes köites, 784 ja 936 lk. Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.

Tähtsaimaks "Ilmamaa" väljaandeks on rahvuslik suursari "Eesti mõttelugu", mis koondab ja avaldab väärtuslikumat osa eesti mõttevarast läbi aegade.
Veel
Hando Runnel

Hingedeaeg

308 lk., 145x215, 2016
“Hingedeaeg” on moraalseks jätkuks kunagisele “mõistelisele sõnastikule” “Väravahingede kriiksumist kuulnud” (2008). Raamat on sisult vähem edvistav eelmisest, tõsidust on tõstnud ka paratamatu ajalend, mis ära viinud sületäie sõpru. Nendele on pühendatud paljud leheküljed. Olevikust ettepoole on kerkinud minevik. Võib-olla isegi igavik. Sellest siis mõtlikku hardusse kalduv pealkiri – “Hingedeaeg”. – Ka mõned pikemad ja analüüsivamad saatesõnad elavate autorite töödele on käsikirja võetud. Naljatlevaid üksikute märksõnade üle targutamisi on veidi vähemaks jäänud. Arhiivist on võetud mõnedki mõtisklused nn. taasiseseisvumise eel- ja järelaegadest. Need on kahtlused ja soovitused uue vabaduse hakatusel, millest mõnigi kartus tänaseni aktuaalne. Niisiis veidi omapärane, kuid mitte tahtlikult omapäratsev kultuurilooline mõttekogu. “Hingedeaja” temaatilise hargnemise kooshoidjaks, karjaseks, on ehk raamatu üsna leebepoolne, kodune hingeeluline tonaalsus.

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.
Indrek Hirv

Toomemägi on Emajõgi

80 lk., 115x230, 2016
Raamatus kõneleb luuletaja armsamaga, kes on mujal. Niimoodi ei räägita kohal oleva inimesega,
Kõnelus on suunatud kauguste taha, otse vaimust vaimu, aastaajast ja elueast teise, tunnistamata
aega ja ruumi. Kuigi sõnad kirjeldavad väga lähedast füüsilist suhet, tekitavad nad samas mentaalse harmoonia. Kuulmine on usu küsimus. Sa ei tea, mis su lähedane inimene teeb ja kas tal on abi vaja, aga kui sa temaga oma vaimus räägid, siis usuga, et ta kuuleb sind. (P. Bristol)

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.