Kirjastus "Ilmamaa" asutati 1992. aasta viimastel nädalatel Tartus; täna on tegemist ühe suurema Eesti väärtkirjanduse kirjastajaga, eriti tänu Eesti Mõtteloo sarjale.
See 1886. a. ilmunud teos kuulub Friedrich Nietzsche
(1844–1900) hilisemasse loomeperioodi. “Nõnda kõneles Zarathustra” oli valmis
saanud ning varasematest teostest üle jäänud materjali üle vaadates sündis
täiesti uus, kultuurilis-inimkesksetest ja moraalsetest teleoloogiatest
vabastav ning süütu kosmilise mängulisuse poole püüdlev tekst. “Sealpool head
ja kurja” koosneb üheksast peatükist ning selle temaatiline haare ulatub
filosoofia põhiprobleemidest kuni rahvaste, isamaade ja naisteni. Teos algab
väitega, et tõde on naine. Sellest lähtuvalt võib arvata, et naistest kõneldes
filosoofiast siiski kuigi kaugele ei minda.
Raamatule on ülevaatliku ja allusiooneloova järelsõna ning
kommentaarid kirjutanud tõlkija Jaanus Sooväli. Tõlkes on arvestatud
Nietzschele omaste lauseahelikega ja tema mõtte tulise voolamisega üle
igasuguste keele- ja meeledogmade.
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.
Tähtsaimaks "Ilmamaa" väljaandeks on rahvuslik suursari "Eesti mõttelugu", mis koondab ja
avaldab väärtuslikumat osa eesti mõttevarast läbi aegade. Veel
“Hingedeaeg” on moraalseks jätkuks kunagisele “mõistelisele sõnastikule” “Väravahingede kriiksumist kuulnud” (2008). Raamat on sisult vähem edvistav eelmisest, tõsidust on tõstnud ka paratamatu ajalend, mis ära viinud sületäie sõpru. Nendele on pühendatud paljud leheküljed. Olevikust ettepoole on kerkinud minevik. Võib-olla isegi igavik. Sellest siis mõtlikku hardusse kalduv pealkiri – “Hingedeaeg”. – Ka mõned pikemad ja analüüsivamad saatesõnad elavate autorite töödele on käsikirja võetud. Naljatlevaid üksikute märksõnade üle targutamisi on veidi vähemaks jäänud. Arhiivist on võetud mõnedki mõtisklused nn. taasiseseisvumise eel- ja järelaegadest. Need on kahtlused ja soovitused uue vabaduse hakatusel, millest mõnigi kartus tänaseni aktuaalne. Niisiis veidi omapärane, kuid mitte tahtlikult omapäratsev kultuurilooline mõttekogu. “Hingedeaja” temaatilise hargnemise kooshoidjaks, karjaseks, on ehk raamatu üsna leebepoolne, kodune hingeeluline tonaalsus.
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.
Raamatus kõneleb luuletaja armsamaga, kes on mujal. Niimoodi ei räägita kohal oleva inimesega, Kõnelus on suunatud kauguste taha, otse vaimust vaimu, aastaajast ja elueast teise, tunnistamata aega ja ruumi. Kuigi sõnad kirjeldavad väga lähedast füüsilist suhet, tekitavad nad samas mentaalse harmoonia. Kuulmine on usu küsimus. Sa ei tea, mis su lähedane inimene teeb ja kas tal on abi vaja, aga kui sa temaga oma vaimus räägid, siis usuga, et ta kuuleb sind. (P. Bristol)
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.
