Esileht   |   Kirjastusest   |   Mõttelugu   |   Kontakt   |   Raamatud   |   Tingimused  
   
Kirjastus "Ilmamaa" asutati 1992. aasta viimastel nädalatel Tartus; täna on tegemist ühe suurema Eesti väärtkirjanduse kirjastajaga, eriti tänu Eesti Mõtteloo sarjale.

Manu pärimus ehk ilmarahva seadmuseõpetus

588 lk., 140x215, 2019

Manu pärimus (Manusmṛti) ehk Ilmarahva seadmuseõpetus (Mānavadharmaśāstra) (3/2. sajand e.Kr. – 2/3. sajand) on kuulsaim Vana-India sanskritikeelne tavaõiguse kogumik, mis on mõjutanud ühiskonnakorraldust, seadusandlust, juriidilisi protsesse ja ilmavaadet Indias ja Kagu-Aasias tänaseks juba enam kui poolteist tuhat aastat. Teoses on 12 peatükki ja 2685 värssi, mis käsitlevad kõiki “õige aarialase” elu ja ühiskondliku käitumise aspekte alates maailma loomisest, lapsepõlvest ja hariduse omandamisest, läbi meheea kuni vanaduse ja teispoolsuse, ning karma viljadeni. Juttu tuleb nii naistest kui meestest, kuritegudest ja nende heastamisest, ning kuninga kohustustest. See on suurepärane sissevaade Vana-India ajalukku meie ajaarvamise esimestel sajanditel. Manu pärimus on maailma kirjaliku pärandi paremikku kuuluv tekst, mis on kvaliteedilt ja tähtsuselt võrdne Lääne pühakirjade ja baastekstidega. Käesoleva väga sõnatäpse tõlke on põhjaliku sissejuhatuse ja kommentaaridega varustanud tõlkija Martti Kalda. Lisatud on temaatilised loetelud ja bibliograafia.

 

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.

Tähtsaimaks "Ilmamaa" väljaandeks on rahvuslik suursari "Eesti mõttelugu", mis koondab ja avaldab väärtuslikumat osa eesti mõttevarast läbi aegade.
Veel
Indrek Hirv

Emajõgi

312 lk., 145x225, 2019

Kogumikku koondatud luuletused on kas kirjutatud või vähemalt lihvitud Andaluusias ning kannavad sealseid märke ka siis, kui räägivad Tartust ja Emajõest. Ehk aitavad need suures osas varem avaldamata tekstid lahendada mõistatust, miks Hirv on alati päevitunud jumega, tema luules aga särab see salajane lõunamaa päike, keerlevad üha vabamalt sõnasse valatud tunnete ja tajude vormid ja kerkivad justkui valgest marmorist mäluhooned. Hirve luulet saadab Lauri Sommeri essee autorist. Ülo Soosteri joonistused pärinevad Heldur Viirese kogust.

 

Raamat ilmub Eesti Kultuurkapitali toel.
Toomas Taul 

Tuba 116. Stsenaarium väitekiri

232 lk., 124x212, 2019

Toomas Tauli ilukirjanduslik stsenaarium-väitekiri “Tuba 116” on lugu 1960.–1970. aastate vahetuse Tartust ja tema Ülikoolist. 1969. aasta sügisel võeti Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna ajaloo osakonda 27 üliõpilast, kellest suur osa majutati ühikasse aadressil Pälsoni 14. Tuppa nr. 116 paigutati ka käesoleva loo ühed põhitegelased Mart Kivimäe, Olavi Pesti, Heinart Puhkim, Toomas Taul ja Hannes Varblane, kellega tollal suhtlesid tihti Toa Sõbrad, erakais pesitsenud Toomas Raudam, Enn Tegova ja kursusekaaslane Jaak Naber. Siin kajastub ühiskonnas valitsenud absurd, mille paljud tudengid oma lõbustusteks ümber kantisid, ent ka selle taustal valitsenud ei-tea-mis-aegse akadeemilise vabaduse vaim, mida tänapäeva üliõpilased ei pruugi tabada. Paljude tõikade selgitamiseks on lisatud asjaosaliste endi mahukad kommentaarid, kuid raamat on nauditav ka ilma neid lugemata.


Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.