Esileht   |   Kirjastusest   |   Mõttelugu   |   Kontakt   |   Raamatud   |   Tingimused  
   
Kirjastus "Ilmamaa" asutati 1992. aasta viimastel nädalatel Tartus; täna on tegemist ühe suurema Eesti väärtkirjanduse kirjastajaga, eriti tänu Eesti Mõtteloo sarjale.

Manu pärimus ehk ilmarahva seadmuseõpetus

588 lk., 140x215, 2019

Manu pärimus (Manusmṛti) ehk Ilmarahva seadmuseõpetus (Mānavadharmaśāstra) (3/2. sajand e.Kr. – 2/3. sajand) on kuulsaim Vana-India sanskritikeelne tavaõiguse kogumik, mis on mõjutanud ühiskonnakorraldust, seadusandlust, juriidilisi protsesse ja ilmavaadet Indias ja Kagu-Aasias tänaseks juba enam kui poolteist tuhat aastat. Teoses on 12 peatükki ja 2685 värssi, mis käsitlevad kõiki “õige aarialase” elu ja ühiskondliku käitumise aspekte alates maailma loomisest, lapsepõlvest ja hariduse omandamisest, läbi meheea kuni vanaduse ja teispoolsuse, ning karma viljadeni. Juttu tuleb nii naistest kui meestest, kuritegudest ja nende heastamisest, ning kuninga kohustustest. See on suurepärane sissevaade Vana-India ajalukku meie ajaarvamise esimestel sajanditel. Manu pärimus on maailma kirjaliku pärandi paremikku kuuluv tekst, mis on kvaliteedilt ja tähtsuselt võrdne Lääne pühakirjade ja baastekstidega. Käesoleva väga sõnatäpse tõlke on põhjaliku sissejuhatuse ja kommentaaridega varustanud tõlkija Martti Kalda. Lisatud on temaatilised loetelud ja bibliograafia.

 

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.

Tähtsaimaks "Ilmamaa" väljaandeks on rahvuslik suursari "Eesti mõttelugu", mis koondab ja avaldab väärtuslikumat osa eesti mõttevarast läbi aegade.
Veel
Faddei Bulgarin

Kirjad Karlova mõisast

664 lk., 140x205, 2019

Poola rahvusest vene kirjanik, publitsist ja ajakirjanik Faddei Bulgarin (1789–1859) ostis Tartu lähedase Karlova mõisa 1828. aastal. Elupõlisel sõjamehel, kes käinud Napoleoniga läbi Euroopa ja sõdinud Vene poolel Soome sõjas, tuli sealtpeale vähemalt suviti ja ajuti aastaläbi pista rinda Tartu linnaisadega ja kantseldada laaberdama kippuvaid üliõpilasi. Puškini ajastu vene kirjanduse käsitlustes Poeedi põhivaenlaseks kuulutatud Bulgarinit, kelle pärand on ligi poolteist sajandit kannatanud nii vene kui ka nõukogude kirjandusteadlaste poriloopimist, on tasapisi hakatud rehabiliteerima alles alates 1990-ndatest. Ent just Bulgarin oli enne Turgenevit ainus vene kirjanik, kelle kõik olulised teosed ilmusid juba tema eluajal paljudes võõrkeeltes. Ta oli esimene kutseline ajakirjanik ja kirjanik Venemaal nagu Jannsen eestlastel. Käesolevasse mahukasse köitesse on tõlkija Malle Salupere valinud Bulgarini memuaristika selle osa, mis võiks huvitada eesti lugejat, ning kirjutanud saatesõna vormis põhjaliku ülevaate autorist ja tema ajast. 

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.

Oskar Luts

Kevade I ja II. Pildikesi koolipõlvest

308 lk., 140x215, 2019

Kirjastus Ilmamaa väljaande teksti aluseks on Oskar Lutsu “Kevade” esmatrükk, millega on tekstoloogilises mõttes paindlikult ümber käidud, et tänapäeva lugejal oleks küll mugav lugeda, kuid samas säiliks ajastu hõng ja autori originaalne keelepruuk. See on raamat, mida tuntakse lapsest saati ja mäletatakse elu otsani. Nii mõnigi noorem põlvkond on tegelastega tuttav vaid filmi kaudu. Ekraniseeringute ja neile aluseks olnud raamatute erinevused on aga tõeliste raamatusõprade üks meelisteemasid. Mis juhtus Teele, Tootsi ja Arno vahel tegelikult? Kas Imelik kasutas Kuslapi majanduslikku olukorda ära? Kas esines rahvuslikku diskrimineerimist eesti ja baltisaksa laste kohtlemises? Kas Kiirte pere oli paljulapseline? Kõigile neile ja teistelegi aktuaalsetele küsimustele saab vastuse raamatut lugedes. 

Esikaanel foto Eesti Filmi Instituudi kogust.