Kirjastus "Ilmamaa" asutati 1992. aasta viimastel nädalatel Tartus; täna on tegemist ühe suurema Eesti väärtkirjanduse kirjastajaga, eriti tänu Eesti Mõtteloo sarjale.
Manu pärimus (Manusmṛti) ehk Ilmarahva seadmuseõpetus
(Mānavadharmaśāstra) (3/2. sajand
e.Kr. – 2/3. sajand) on kuulsaim Vana-India sanskritikeelne tavaõiguse kogumik,
mis on mõjutanud ühiskonnakorraldust, seadusandlust, juriidilisi protsesse ja
ilmavaadet Indias ja Kagu-Aasias tänaseks juba enam kui poolteist tuhat aastat.
Teoses on 12 peatükki ja 2685 värssi, mis käsitlevad kõiki “õige
aarialase” elu ja ühiskondliku käitumise aspekte alates maailma loomisest,
lapsepõlvest ja hariduse omandamisest, läbi meheea kuni vanaduse ja
teispoolsuse, ning karma viljadeni.
Juttu tuleb nii naistest kui meestest, kuritegudest ja nende heastamisest, ning
kuninga kohustustest. See on suurepärane sissevaade Vana-India ajalukku meie
ajaarvamise esimestel sajanditel. Manu pärimus on maailma kirjaliku
pärandi paremikku kuuluv tekst, mis on kvaliteedilt ja tähtsuselt võrdne Lääne
pühakirjade ja baastekstidega. Käesoleva väga sõnatäpse tõlke on
põhjaliku sissejuhatuse ja kommentaaridega varustanud tõlkija Martti Kalda.
Lisatud on temaatilised loetelud ja bibliograafia.
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.
Tähtsaimaks "Ilmamaa" väljaandeks on rahvuslik suursari "Eesti mõttelugu", mis koondab ja
avaldab väärtuslikumat osa eesti mõttevarast läbi aegade. Veel
Gustave Flaubert’i (1821–1880) satiiriline
romaan räägib loo kahest ametnikust, kes on otsustanud pensionile minna ning
saavad tänu sülle langenud pärandusele viia ellu oma unistuse — veeta elu
ülejäänud aastad maaidülli nautides. Sellest ei tule loomulikult mitte midagi
head. Nagu meie Bornhöhe Tatikas ja Vesipruul, nii ajavad ka prantslased
Bouvard ja Pécuchet untsu kõik need must miljon asja, mille nad ette võtavad. Autor
on romaani valanud kogu inimliku rumaluse ilmingute kollektsiooni. Flaubert’ile
postuumselt plagiaadisüüdistuse toonud teosele on lisatud Barthélemy Maurice’i
samateemaline novell.
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapitali tõlkeprogramm
Hieronymus.
Eesti füüsik ja teadusfilosoof Piret Kuusk (sünd.
1947) on raamatusse kogunud umbes poole oma artiklitest, mille sisuks on
üldisemad arutlused teoreetilise alusfüüsika erinevate aspektide üle. Esimese
osa artiklid kalduvad filosoofiasse Teises osas arutleb ta füüsika, matemaatika
ja loogika vahekordade ning kolmandas osas universumi, ruumi ja aja üle. Neljas
ja viies räägivad tuntud füüsikateadlastest erineva vaate nurga alt. Kuues osa
koondab autori saatesõnu mitmetele tõlkeraamatutele.
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Mõtteloo Sihtkapital, Haridus- ja
Teadusministeerium, Eesti Kultuurkapital, AS Giga ning Rand & Tuulberg
Grupp AS.
