Esileht   |   Kirjastusest   |   Mõttelugu   |   Kontakt   |   Raamatud   |   Tingimused  
   
Kirjastus "Ilmamaa" asutati 1992. aasta viimastel nädalatel Tartus; täna on tegemist ühe suurema Eesti väärtkirjanduse kirjastajaga, eriti tänu Eesti Mõtteloo sarjale.

Manu pärimus ehk ilmarahva seadmuseõpetus

588 lk., 140x215, 2019

Manu pärimus (Manusmṛti) ehk Ilmarahva seadmuseõpetus (Mānavadharmaśāstra) (3/2. sajand e.Kr. – 2/3. sajand) on kuulsaim Vana-India sanskritikeelne tavaõiguse kogumik, mis on mõjutanud ühiskonnakorraldust, seadusandlust, juriidilisi protsesse ja ilmavaadet Indias ja Kagu-Aasias tänaseks juba enam kui poolteist tuhat aastat. Teoses on 12 peatükki ja 2685 värssi, mis käsitlevad kõiki “õige aarialase” elu ja ühiskondliku käitumise aspekte alates maailma loomisest, lapsepõlvest ja hariduse omandamisest, läbi meheea kuni vanaduse ja teispoolsuse, ning karma viljadeni. Juttu tuleb nii naistest kui meestest, kuritegudest ja nende heastamisest, ning kuninga kohustustest. See on suurepärane sissevaade Vana-India ajalukku meie ajaarvamise esimestel sajanditel. Manu pärimus on maailma kirjaliku pärandi paremikku kuuluv tekst, mis on kvaliteedilt ja tähtsuselt võrdne Lääne pühakirjade ja baastekstidega. Käesoleva väga sõnatäpse tõlke on põhjaliku sissejuhatuse ja kommentaaridega varustanud tõlkija Martti Kalda. Lisatud on temaatilised loetelud ja bibliograafia.

 

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.

Tähtsaimaks "Ilmamaa" väljaandeks on rahvuslik suursari "Eesti mõttelugu", mis koondab ja avaldab väärtuslikumat osa eesti mõttevarast läbi aegade.
Veel
Lev Šestov

Hiiobi vaekaussidel. Palverännakud läbi hingede

624 lk., 140x215, 2019

Eksistentsialistlik religioonifilosoof ja samavõrd kirjandusteadlane Lev Šestov (1866–1938), keda võib tinglikult nimetada vene filosoofia Dostojevskiks, mõjub igale lugejale erinevalt, ta on paradoksaalne ning vasturääkiv, ja seda teadlikult. Autori rõhutab oma rännakul läbi suurvaimude hingede, kelle hulgas Plotinos, Lev Tolstoi, Spinoza ja Pascal, et tõde ei saa ega tohi teha ühisomandiks. See oleks reetmine. Kogetut ei tohiks teha tarbekaubaks. Autorite valik, keda Šestov vaeb Hiiobi kaaludel, ei ole juhuslik. Ta ei kirjelda kõrvalseisjana loomingut ega mõtteid, vaid elab käsitletud meeste elu, on palverännakul eriliste inimeste kaudu, sisenedes nende hinge ja vaadates maailma nende silmadega.

 Lev Šestovil pole oma koolkonda, kuid ta on mõjutanud nii oma kaasaegseid kui ka hilisemaid suurvaime, kelle vaateid autorile tutvustab oma saatesõnas Toomas Paul.


Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.


Johann Gottfried von Herder

Mõtteid inimkonna ajaloo filosoofiast

1008 lk., 140x215 , 2019

Johann Gottfried Herder (1744–1803) kuulub ajaloo suurimate filosoofide hulka. Tema filosoofia moodustab süstemaatilise terviku, milles on esindatud väga erinevad filosoofia valdkonnad tunnetusteooriast moraali- ja natuurfilosoofiani. “Mõtteid inimkonna ajaloo filosoofiast” visandab inimsuse ajaloo osana kõige laiemast loodusajaloost. Autor on jõudnud eripäraste “ajaloo loodusseaduste” ning “humaansuse” ideaali sõnastamiseni ning saavutab omas ajas uue nägemuse Euroopa olukorrast ning rollist maailma ajaloos. Käesolev tõlge annab eesti lugejale võimaluse avastada selle suurvaimu mõtlemise sügavust ja haaret. Teose esmatrükist on möödunud enam kui 230 aastat, kuid Herderi ideed on endiselt või taas aktuaalsed. Raamatule on põhjaliku saatesõna kirjutanud Eva Piirimäe. 

Herder ise paneb meile südamele: “Kirjutaja võis eksida ja ehk eksiski, sul on teadmised, mida tal pole ning olla ei saanudki; niisiis kasuta seda, mida saad, ja näe tema head tahet, ent ära piirdu üksnes laitusega, vaid paranda ning jätka ehitust.”

 PS

Aasta lõpuks peaks ilmuma sarjas ka Herderi teine raamat, Jaan Unduski koostatud kogumik kolmest tekstist pealkirja all “Torm ja tung”.


Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.