Esileht   |   Kirjastusest   |   Mõttelugu   |   Kontakt   |   Raamatud   |   Tingimused  
   
Kirjastus "Ilmamaa" asutati 1992. aasta viimastel nädalatel Tartus; täna on tegemist ühe suurema Eesti väärtkirjanduse kirjastajaga, eriti tänu Eesti Mõtteloo sarjale.
Hando Runnel

Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi

96 lk., 140x210, 2018
Hando Runnel tuli eesti luulesse 1963. a. Üsna pea selgus, et tema luule tugev omapära on lauldavus. Aastate ja aastakümnete jooksul on ta sõnadest paljusid viisistatud ja lauldud. Osa laule pole olnud estraadil, vaid autori enda ümiseda elik laulda. Nii ka siinses kokkupanus.  “Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi” on sisult justament lauluraamat. Tuntumaist võiks nimetada just sedasama nimilugu, siis “Üks veski seisab vete pääl”, “Nutikas lutikas”,  ja muidugi tänases päevas üliaktuaalne hüüatus “Maa tuleb täita lastega”... Temaatiliselt on esindatud vanu maaelupilte ning liigutud tänase linnastunud Eesti elu momentvõteteni. Laulud on järjestatud mingit ebamäärast jutulõnga imiteerides, et lugeja võiks ühest tekstist teise kulgeda juturaamatuliku rahuga. On pikki ballaade ja väikesi vemmalvärsse ning huumorit. Võib lugeda, võib laulda, või lihtsalt omagi laulmisi mäletada.

Tähtsaimaks "Ilmamaa" väljaandeks on rahvuslik suursari "Eesti mõttelugu", mis koondab ja avaldab väärtuslikumat osa eesti mõttevarast läbi aegade.
Veel
Hando Runnel

Hingedeaeg

308 lk., 145x215, 2016
“Hingedeaeg” on moraalseks jätkuks kunagisele “mõistelisele sõnastikule” “Väravahingede kriiksumist kuulnud” (2008). Raamat on sisult vähem edvistav eelmisest, tõsidust on tõstnud ka paratamatu ajalend, mis ära viinud sületäie sõpru. Nendele on pühendatud paljud leheküljed. Olevikust ettepoole on kerkinud minevik. Võib-olla isegi igavik. Sellest siis mõtlikku hardusse kalduv pealkiri – “Hingedeaeg”. – Ka mõned pikemad ja analüüsivamad saatesõnad elavate autorite töödele on käsikirja võetud. Naljatlevaid üksikute märksõnade üle targutamisi on veidi vähemaks jäänud. Arhiivist on võetud mõnedki mõtisklused nn. taasiseseisvumise eel- ja järelaegadest. Need on kahtlused ja soovitused uue vabaduse hakatusel, millest mõnigi kartus tänaseni aktuaalne. Niisiis veidi omapärane, kuid mitte tahtlikult omapäratsev kultuurilooline mõttekogu. “Hingedeaja” temaatilise hargnemise kooshoidjaks, karjaseks, on ehk raamatu üsna leebepoolne, kodune hingeeluline tonaalsus.

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.
Indrek Hirv

Toomemägi on Emajõgi

80 lk., 115x230, 2016
Raamatus kõneleb luuletaja armsamaga, kes on mujal. Niimoodi ei räägita kohal oleva inimesega,
Kõnelus on suunatud kauguste taha, otse vaimust vaimu, aastaajast ja elueast teise, tunnistamata
aega ja ruumi. Kuigi sõnad kirjeldavad väga lähedast füüsilist suhet, tekitavad nad samas mentaalse harmoonia. Kuulmine on usu küsimus. Sa ei tea, mis su lähedane inimene teeb ja kas tal on abi vaja, aga kui sa temaga oma vaimus räägid, siis usuga, et ta kuuleb sind. (P. Bristol)

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.