Esileht   |   Kirjastusest   |   Mõttelugu   |   Kontakt   |   Raamatud   |   Tingimused   |   Privaatsus  
Hando Runnel

Hingedeaeg

308 lk., 145x215, 2016
“Hingedeaeg” on moraalseks jätkuks kunagisele “mõistelisele sõnastikule” “Väravahingede kriiksumist kuulnud” (2008). Raamat on sisult vähem edvistav eelmisest, tõsidust on tõstnud ka paratamatu ajalend, mis ära viinud sületäie sõpru. Nendele on pühendatud paljud leheküljed. Olevikust ettepoole on kerkinud minevik. Võib-olla isegi igavik. Sellest siis mõtlikku hardusse kalduv pealkiri – “Hingedeaeg”. – Ka mõned pikemad ja analüüsivamad saatesõnad elavate autorite töödele on käsikirja võetud. Naljatlevaid üksikute märksõnade üle targutamisi on veidi vähemaks jäänud. Arhiivist on võetud mõnedki mõtisklused nn. taasiseseisvumise eel- ja järelaegadest. Need on kahtlused ja soovitused uue vabaduse hakatusel, millest mõnigi kartus tänaseni aktuaalne. Niisiis veidi omapärane, kuid mitte tahtlikult omapäratsev kultuurilooline mõttekogu. “Hingedeaja” temaatilise hargnemise kooshoidjaks, karjaseks, on ehk raamatu üsna leebepoolne, kodune hingeeluline tonaalsus.

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.
Ado Grenzstein

Tunne ja tarkus

360 lk., 140x200, 2016
Entsüklopeedia ütleb: Ado Grenzstein (1849−1916) oli ajakirjanik ja pedagoog. Mujalt on meeles, et
luuletaja. Temalt on ju tuntud lastelaulu “Viisk, Põis ja Õlekõrs” sõnad. Temalt on ka omaaegsed uudissõnad male ja kabe. Niisiis keelemees? Grenzstein, kes oli õppinud Viini pedagoogiumis ja olnud vabakuulajaks nii Viini kui ka Tartu ülikoolis, jäi suurel määral iseõppijaks ja -mõtlejaks.
Käesoleva raamatu kaante vahel on tema kahe väga erineva saksa keeles kirjutatud teose tõlked. Traktaadis “Looduse korraldus” (Pariis ja Leipzig 1913) esitab autor omaleiutatud teravmeelse dualistliku loodusloolise süsteemi. Muuhulgas kuulub sellesse tähtsa liikmena maailma-eeter, millest füüsikateadus umbes samal ajal loobuma hakkas. Autor alustab kõige hõlmavamatest mõistetest nagu Kõiksus, Substants, Ruum ja Aeg, ning jõuab kahekaupa hargnemiste varal välja muuhulgas inimkeele ilminguteni. Tema süsteem näib tugevasti tuginevat n.-ö. saksakeelsele (või indoeuroopa?) maailmanägemisele ja mõtlemisele.
Seejuures on esimene teostest, “Härraskirik või rahvakirik?” (Jurjev 1899) väga saksa-vastane ja üsna vene-sõbralik. Selles on juttu rohkem Eesti ajaloost, mõisnike vägivallast ja eestirahva saatusest kui kirikust ja usust. Rahvusküsimuse puhul on keelemees Grenzstein aga paradokslikul moel nõus loobuma emakeelest vene keele kasuks, kui rahvas ise alles jääks. Nii-öelda looduslooliselt. (Toim.)
Raamatud
ILMUMISE JÄRJEKORRAS
Selle aasta raamatud
SARJAD
Ajajõe tagant
Aken ilma
Avatud Eesti Raamat
Eesti kirjanikke
Eesti mõttelugu
Hieronymus
Ilmatargad
Kogutud luuletused
Palju aastaid
KATEGOORIAD
Ajalugu
Artiklid/esseed
Elulood
Filosoofia
Fotoalbumid
Huumor
Jutustused
Kirjavahetused
Lasteraamatud
Luulekogud
Lüüriline mõtisklus
Monograafia
Mälestused
Novellid
Näidendid
Romaanid
Sõnaraamatud
ÜLDNIMEKIRI
Pealkiri
Autor
ISBN
Tagasi
Eesti vööd

Lisa ostukorvi
24,49 €


Ilmumisaasta 2017-11-22
ISBN 978–9985–77–655–1
kunstnik Valeri Parhomenko
toimetaja Luule Krikmann
fotograaf Aldo Luud
Lehekülgi 264
Mõõdud 205x260
Köide kõva köide


Kategooria Ajalugu


Raamatust lähemalt
Vööd on eesti rahvaliku käsitöö üks arvukam, omapärasem ja ilu poolest silmapaistvaim käsitööliik. Vöö oli eriline ese – see aitas esile tuua meeste ja naiste rõivaste ilu ning oli tähtis rituaal- ja kinkeese.
Igasse vöösse on kootud sõnum, mis annab edasi selle valmistaja näpuosavust, fantaasiat ja värvide kombineerimise oskust, aga samas ka kultuuris peituvaid tõekspidamisi. Vööd on kujunenud omamoodi rahvusliku väljenduslaadi sümboliks.
Mahuka värvilise albumi eesmärk on tutvustada vööde liigirikkust ja kasutamistraditsioone ning näidata vööliikide arengut. Vöödel ja paeltel on oluline osa, et saada terviklikku pilti eesti käsitöö tehnikatest, rahvakunsti arengusuundadest ja motiivistiku rikkustest, värvide kombineerimise oskusest ja ilust. See on esimene põhjalik käsitlus sellest eesti rahvakunsti ühest tähendusrikkamast ja põnevamast valdkonnast.
Ornamentikat peensusteni edasi andvad fotod võimaldavad raamatut kasutada ka käsitööharrastajail. Teos sisaldab inglise- ja saksakeelseid kokkuvõtteid ning vööde levikukaarte.
Albumi koostamisel olid aluseks Eesti Rahva Muuseumi kogud, mis sisaldavad ligi viis ja pool tuhat eri tehnikais valmistatud vööd. Esemekogudest saadud infot täiendab muuseumi käsikirjalistes arhiivides sisalduv materjal, kombestikualase ainese kogumisel oli autorile abiks ka Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluulekogud.