Prantsuse filosoofi ja fenomenoloogi Maurice Merleau-Ponty (1908–1961)
tuntuim ja mahukaim teos “Taju fenomenoloogia” ilmus esmakordselt
1945. aastal. Autor püüab pool sajandit pärast Edmund Husserli
esimeste tööde ilmumist kartesiaanlikule ja ka empiristlikule
traditsoonile vastandudes lahti harutada taju, aistinguid, iseendaga
ja maailmas olemist puudutavaid ning teisi fenomenoloogilisi küsimusi.
Ta nendib, et nii tavamõistust kui teaduse dogmatismi hüljates ning
iseenda juurde tagasi pöördudes ei leia ta eest mingit sisemist tõe
kollet, vaid subjekti, kes on pühendunud maailmale: “Nende nägude või
žestide taga ei peitu mitte midagi, ei mingit minule ligipääsmatut
maastikku, seal on vaid väheke varju ja sedagi üksnes tänu valgusele.”
Mirjam Lepikulti tõlgitud raamatule on saatesõna kirjutanud Vivian
Puusepp.
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.