Acta Semiotica Estica XVI numbrit
alustab Mati Hint poleemilise
artikliga “Erialaterminid ja paradigma muutus – lapiku Maa ja eesti foneetika
näitel”, mis käsitleb paradigmamuutuse ja terminoloogia sünkroniseerimise
probleeme. Keily Tammaru artikkel
“Kuidas liblikatele valetada? Amazonase siniste Morpho liblikate püügimeetodite semiootiline analüüs” põhineb
autori välitöödel Prantsuse Guajaana vihmametsas. Līva Bodniece, Jovita
Dikmonienė, Audronė Kučinskienė ja Maria-Kristiina Lotman kirjutavad
“Oidipuse transmeedialisest teekonnast Baltimail”, Silvi Salupere ja Elin
Sütiste lahkavad “Tõlke mõistet Tartu–Moskva koolkonnas”. Rasmus Rebase artikkel “Malinowski mõiste “faatiline osadus” kontekst” jätkab eelmises Acta Semiotica Estica numbris alustatud
kommunikatsiooni teemat. Tiina Hoffmann
artikkel “Bernardo Bertolucci film “Konformist” Nõukogude Liidus: kuidas loob
tsensuur uue teose?” analüüsib Alberto Moravia romaani ekraniseeringu teekonda.
Märkamiste rubriigis käsitleb
Daniel Tamm Anton Hansen Tammsaare
“Põrgupõhja uue Vanapagana” seoseid ideoloogiaga teose saatesõnade põhjal.
Jätkub Kalevi Kulli ja Ekaterina Velmezova intervjuusari
mõtlejatega, kes on kuidagiviisi semiootikast mõjutatud olnud ja/või seda
mõjutanud; selles numbris kõnelevad Linnar
Priimägi ja Jaan Undusk.
Lõpetuseks on Silver Rattasepp
tõlkinud Tim Ingoldi artikli
“Semiofoobi pihtimused”, millele on saatesõna kirjutanud Kalevi Kull ja Silver
Rattasepp.
Kroonika annab ülevaate 2018. aastal toimunud semiootika-alastest sündmustest
ning Tartu ülikooli semiootika osakonnas kaitstud magistri- ja doktoritöödest.