 |
|
|
 |
|
|
 |
|
|
|
| Kirjastus "Ilmamaa" asutati 1992. aasta viimastel nädalatel Tartus; täna on tegemist ühe suurema Eesti väärtkirjanduse kirjastajaga, eriti tänu Eesti Mõtteloo sarjale. |
|
 |
|
|
|
 |
|
|
 |
|
 |
 |
Friedrich Nietzsche
Sealpool head ja kurja 3. trükk
288 lk.,
140x215,
2024
See 1886. a. ilmunud teos kuulub Friedrich Nietzsche (1844–1900) hilisemasse loomeperioodi. “Nõnda kõneles Zarathustra” oli valmis saanud ning varasematest teostest üle jäänud materjali üle vaadates sündis täiesti uus, kultuurilis-inimkesksetest ja moraalsetest teleoloogiatest vabastav ning süütu kosmilise mängulisuse poole püüdlev tekst. “Sealpool head ja kurja” koosneb üheksast peatükist ning selle temaatiline haare ulatub filosoofia põhiprobleemidest kuni rahvaste, isamaade ja naisteni. Teos algab väitega, et tõde on naine. Sellest lähtuvalt võib arvata, et naistest kõneldes filosoofiast siiski kuigi kaugele ei minda.
Raamatule on ülevaatliku ja allusioone loova järelsõna ning kommentaarid kirjutanud tõlkija Jaanus Sooväli. Tõlkes on arvestatud Nietzschele omaste lauseahelike ja tema mõtte tulise voolamisega üle igasuguste keele- ja meeledogmade.
Kolm islandlaste saagat
Gísli, Glúmr ja Bárðar
248 lk.,
145x210,
2024
Viikingi- ja varakeskaegseid põhjarahvaid meenutatakse vahest kõige eredamalt kui jõhkraid rüüstajaid, kuid loomulikult ei kajasta see kaugeltki kogu ajalugu. Islandlaste saagad ehk Íslendingasögur, mida kutsutakse ka perekonnasaagadeks ning mis moodustavad ühe saagade rühma, on XIII‒XIV sajandil kirja pandud kangelaslood, mis on sageli ohtralt täiendatud luulega. Eelmise aastatuhande künnisel hargnevad lood kirjeldavad imekspandava realismiga Islandi mõjukamate algasukate ja nende järeltulijate elu ja tegusid. Raamatut täiendavad tõlkija kommentaarid ning ajaloolis-kultuurilist tausta tutvustav põhjalik saatesõna.
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapitali tõlkeprogramm Hieronymus.
|
|
|
 |
|
|
|
