Esileht   |   Kirjastusest   |   Mõttelugu   |   Kontakt   |   Raamatud   |   Tingimused   |   Privaatsus  
   
Kirjastus "Ilmamaa" asutati 1992. aasta viimastel nädalatel Tartus; täna on tegemist ühe suurema Eesti väärtkirjanduse kirjastajaga, eriti tänu Eesti Mõtteloo sarjale.
Väärtused. Huvid. Tõed
Ilmumas
Jaak Aaviksoo

Väärtused. Huvid. Tõed

568 lk., 140x200, 2025

Jaak Aaviksoo „Eesti mõtteloo“ köitesse “Väärtused. Huvid. Tõed” on kogutud 140 teksti aastatest 2000–2023. Need jagunevad ametist tulenevateks arvamusavaldusteks ja meid ümbritseva maailma mõistmisele suunatud vabadeks ja avalikeks mõtteavaldusteks. Autori sõnul on tõed need, mis tegelikult on meile objektiivselt antud ja targalt vaatlemisel kindlaks tehtavad, vastandina valedele. Väärtused on meie majakad. Huvid tagavad igapäevase toimetuleku ja kriitilistel aegadel ka ellujäämise, olles tihti pingelises vastanduses väärtustega – evolutsiooniliselt kristalliseerunud huvide ja kogemustega. 

Raamatu väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Kultuurkapital, Tartu linn ja Eesti Mõtteloo Sihtkapital



Tähtsaimaks "Ilmamaa" väljaandeks on rahvuslik suursari "Eesti mõttelugu", mis koondab ja avaldab väärtuslikumat osa eesti mõttevarast läbi aegade.
Veel
Boriss Võšeslavtsev

Marksismi filosoofiline viletsus

272 lk., 140x215, 2024
Kõige euroopalikum vene filosoof. Nii on iseloomustatud Boriss Võšeslavtsevit, kes kuulus nende filosoofide hulka, kelle Vladimir Uljanov- Lenin 1920ndate algul Venemaalt välja saatis. Võšeslavtsevi looming
sündiski suuresti Euroopas.
Raamat kritiseerib seda maailmakäsitust, mida tuleb tunnistada ja jutlustada kõigil Nõukogude riigi alamatel ja sellele alluvate kommunistlike parteide liikmetel kogu maailmas. Nimetatud maailmavaade väljendub kokkusurutud ja täpses vormis marksismi dogmaatilises katekismuses,
mis moodustab keskse osa ÜK(b)P ajaloost.

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.
Georg Leets

Sõjandusest ja kilde minevikust

344 lk., 140x200, 2024
Kolonel Georg Leets (1896–1975) jõudis olla oma elu jooksul Eestis nii väljapaistev sõjateadlane suurtükiväe alal kui ka sõjaajaloolane. Lisaks on ta Aleksander Puškini vaarisast Abraham Hannibalist kirjutatud monograafiaga ennast ka laiemalt kultuuriajalukku jäädvustanud. Käesolevas raamatus on valikuliselt avaldatud Georg Leetsi mälestused ja lisaks neile olulisemad sõjateaduslikud ning sõjaajaloo-alased tööd.

Raamatu väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Kultuurkapital, Eesti Sõjamuuseum, Tartu linn ning Eesti Mõtteloo Sihtkapital.