Esileht   |   Kirjastusest   |   Mõttelugu   |   Kontakt   |   Raamatud   |   Tingimused  
Hando Runnel

Hingedeaeg

308 lk., 145x215, 2016
“Hingedeaeg” on moraalseks jätkuks kunagisele “mõistelisele sõnastikule” “Väravahingede kriiksumist kuulnud” (2008). Raamat on sisult vähem edvistav eelmisest, tõsidust on tõstnud ka paratamatu ajalend, mis ära viinud sületäie sõpru. Nendele on pühendatud paljud leheküljed. Olevikust ettepoole on kerkinud minevik. Võib-olla isegi igavik. Sellest siis mõtlikku hardusse kalduv pealkiri – “Hingedeaeg”. – Ka mõned pikemad ja analüüsivamad saatesõnad elavate autorite töödele on käsikirja võetud. Naljatlevaid üksikute märksõnade üle targutamisi on veidi vähemaks jäänud. Arhiivist on võetud mõnedki mõtisklused nn. taasiseseisvumise eel- ja järelaegadest. Need on kahtlused ja soovitused uue vabaduse hakatusel, millest mõnigi kartus tänaseni aktuaalne. Niisiis veidi omapärane, kuid mitte tahtlikult omapäratsev kultuurilooline mõttekogu. “Hingedeaja” temaatilise hargnemise kooshoidjaks, karjaseks, on ehk raamatu üsna leebepoolne, kodune hingeeluline tonaalsus.

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.
Ado Grenzstein

Tunne ja tarkus

360 lk., 140x200, 2016
Entsüklopeedia ütleb: Ado Grenzstein (1849−1916) oli ajakirjanik ja pedagoog. Mujalt on meeles, et
luuletaja. Temalt on ju tuntud lastelaulu “Viisk, Põis ja Õlekõrs” sõnad. Temalt on ka omaaegsed uudissõnad male ja kabe. Niisiis keelemees? Grenzstein, kes oli õppinud Viini pedagoogiumis ja olnud vabakuulajaks nii Viini kui ka Tartu ülikoolis, jäi suurel määral iseõppijaks ja -mõtlejaks.
Käesoleva raamatu kaante vahel on tema kahe väga erineva saksa keeles kirjutatud teose tõlked. Traktaadis “Looduse korraldus” (Pariis ja Leipzig 1913) esitab autor omaleiutatud teravmeelse dualistliku loodusloolise süsteemi. Muuhulgas kuulub sellesse tähtsa liikmena maailma-eeter, millest füüsikateadus umbes samal ajal loobuma hakkas. Autor alustab kõige hõlmavamatest mõistetest nagu Kõiksus, Substants, Ruum ja Aeg, ning jõuab kahekaupa hargnemiste varal välja muuhulgas inimkeele ilminguteni. Tema süsteem näib tugevasti tuginevat n.-ö. saksakeelsele (või indoeuroopa?) maailmanägemisele ja mõtlemisele.
Seejuures on esimene teostest, “Härraskirik või rahvakirik?” (Jurjev 1899) väga saksa-vastane ja üsna vene-sõbralik. Selles on juttu rohkem Eesti ajaloost, mõisnike vägivallast ja eestirahva saatusest kui kirikust ja usust. Rahvusküsimuse puhul on keelemees Grenzstein aga paradokslikul moel nõus loobuma emakeelest vene keele kasuks, kui rahvas ise alles jääks. Nii-öelda looduslooliselt. (Toim.)
Raamatud
ILMUMISE JÄRJEKORRAS
Selle aasta raamatud
SARJAD
Ilmatargad
Eesti kirjanikke
Aken ilma
Ajajõe tagant
Palju aastaid
Kogutud luuletused
Avatud Eesti Raamat
Eesti mõttelugu
KATEGOORIAD
Luulekogud
Fotoalbumid
Lasteraamatud
Elulood
Sõnaraamatud
Huumor
Ajalugu
Novellid
Näidendid
Jutustused
Romaanid
Lüüriline mõtisklus
Monograafia
Filosoofia
Artiklid/esseed
Mälestused
ÜLDNIMEKIRI
Pealkiri
Autor
ISBN
Tagasi
Episoodilise mälu elemendid
EM 137

Lisa ostukorvi15,86 €


Ilmumisaasta 2018-01-16
ISBN 978–9985–77–568–4
tõlkinud Toomas Rosin
toimetanud Jaan Aru
sarja kujundanud Kaljo Põllu
Lehekülgi 512
Mõõdud 140x200
Köide kõva köide ümbrisega


Kategooria Monograafia
Raamatusari Eesti mõttelugu


Raamatust lähemalt
“Episoodilise mälu elemendid” on üks tähtsaimaid teadusraamatuid, mille üks eestlane kunagi kirjutanud on, see on suures osas aluseks tänapäeva moodsale mäluteadusele. Raamatu autor Endel Tulving (s. 1927) on oma teadustöö teinud eelkõige Kanadas, kuid ta on alati toetanud ka eesti teadust ja teadlasi.
Tulvingu suurte avastuste hulgas on kõige tuntum ehk eristus semantilise ja episoodilise mälu vahel. Just sellele eristusele keskendub ka käesoleva raamatu esimene osa. Kuid Tulvingu arvele võib kirjutada veel mitu 20. sajandi tähtsat arusaama mälu kohta. Näiteks oli just tema see, kes näitas, et millegi meenutamisel loeb eelkõige, kui sarnased on meeldetuletamise ja mällu salvestamise ajal toimuvad mentaalsed protsessid. Seda printsiipi käsitletakse raamatu teises ja kolmandas osas. Teiste arvamusest sõltumatu mõtlemine ja nupukad eksperimendid kummutavad mitmeid seniseid arusaamu mälu kohta.  Kohati on “Episoodilise mälu elemendid” tihe teadustekst, kuid keerukamad lõigud on tasakaalustatud huvitavate teadusfilosoofiliste ja isiklike mõtisklustega. Eksperimentide kirjelduste kõrval pakub raamat ka naljakaid ja vildakaid seiku teadlaste elust ja mõttemaailmast. See raamat on teejuhiks noortele teadlastele, aga pakub mõtteainet kõigile, keda huvitab inimmõistus.