Ilmumisaasta |
2018-02-22 |
ISBN |
978–9985–77–580–6 |
koostanud ja tõlkinud |
Anu Põldsam |
toimetanud |
Iti Tõnisson |
sarja kujundanud |
Jüri Kaarma |
ümbrise kujundanud |
Eve Kask |
Lehekülgi |
608 |
Mõõdud |
140x215 |
Köide |
pehme köide ümbrisega |
Kategooria |
Filosoofia |
Raamatusari |
Avatud Eesti Raamat |
Raamatust lähemalt
Gershom Scholem (1897–1982) oli 20. sajandi
silmapaistvaim judaismi ja juudi müstika uurija. Tema teoste põhiosa
moodustavad arvukad artiklid ja mitmed monograafilised uurimused, mida on
tõlgitud erinevatesse keeltesse. Paljuski tänu temale nihkus paigast traditsiooniline
ajalooline vaatenurk kabalale ja alkeemiale ning sai võimalikuks juudi
kultuuriloo konfliktsete ja reaktsiooniliste isiksuste teaduslik käsitlemine. Käesolev valimik Scholemi tekstidest jaotub kolme
ossa: “Judaismist”, “Müstikast” ja “Maailmavaatest”. Neist esimeses leiavad
käsitlemist ilmutuse ja traditsiooni, vagaduse ja messiaanliku idee teemad.
Teine osa on pühendatud kabala ja alkeemia vahekordadele, Toora
tähendusele juudi müstikas, värvidele ja nende sümboolikale ning viib lugeja
sissejuhatusega sabatiaanlusesse kolmanda osa juurde, milles
asub pikem käsitlus nihilismist kui religioossest fenomenist ning kaks elu- ja
kirjandusloolist kirjutist. Esimene neist on pühendatud kirjandusteadlasele ja
heale sõbrale Walter Benjaminile, teine, “Š. J. Agnon –
viimane heebrea klassik?”, annab ülevaate heebrea keele
kui religioosse keele muutumisest kaasaegseks kirjanduskeeleks. Kogumikule on põhjaliku
järelsõna kirjutanud Kalle Kasemaa.
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.
|