 |
|
|
 |
|
|
 |
|
|
|
| Kirjastus "Ilmamaa" asutati 1992. aasta viimastel nädalatel Tartus; täna on tegemist ühe suurema Eesti väärtkirjanduse kirjastajaga, eriti tänu Eesti Mõtteloo sarjale. |
|
 |
|
|
|
 |
|
 |
|
|
Manu pärimus ehk ilmarahva seadmuseõpetus
588 lk.,
140x215,
2019
Manu pärimus (Manusmṛti) ehk Ilmarahva seadmuseõpetus
(Mānavadharmaśāstra) (3/2. sajand
e.Kr. – 2/3. sajand) on kuulsaim Vana-India sanskritikeelne tavaõiguse kogumik,
mis on mõjutanud ühiskonnakorraldust, seadusandlust, juriidilisi protsesse ja
ilmavaadet Indias ja Kagu-Aasias tänaseks juba enam kui poolteist tuhat aastat.
Teoses on 12 peatükki ja 2685 värssi, mis käsitlevad kõiki “õige
aarialase” elu ja ühiskondliku käitumise aspekte alates maailma loomisest,
lapsepõlvest ja hariduse omandamisest, läbi meheea kuni vanaduse ja
teispoolsuse, ning karma viljadeni.
Juttu tuleb nii naistest kui meestest, kuritegudest ja nende heastamisest, ning
kuninga kohustustest. See on suurepärane sissevaade Vana-India ajalukku meie
ajaarvamise esimestel sajanditel. Manu pärimus on maailma kirjaliku
pärandi paremikku kuuluv tekst, mis on kvaliteedilt ja tähtsuselt võrdne Lääne
pühakirjade ja baastekstidega. Käesoleva väga sõnatäpse tõlke on
põhjaliku sissejuhatuse ja kommentaaridega varustanud tõlkija Martti Kalda.
Lisatud on temaatilised loetelud ja bibliograafia.
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.
|
|
|
|
|
|
|
 |
|
 |
 |
Kanteletar
624 lk.,
140x215,
2020
August Annisti koostatud ja tõlgitud, Soome rahvaluulet tutvustava
“Kanteletari” teine väljaanne (1. tr. 1930–1931) pakub ajaloolist ja
seni ületamatut Eesti-poolset vaadet meie põhjanaabrite
runoloomingule. Siin kajastub nii rahvalaulude koondumine Lönnroti
“Kalevalasse”, naaberrahvaste rahvaluule ühine juuretis kui ka soome
runoilma eriline õhustik ja temaatika. Raamatu kaht poolt saadavad
põhjalikud sissejuhatused ja selgitavad vahetekstid. Ruth Mirovi
artikkel tutvustab raamatu koostamislugu ja tõlkepõhimõtteid. Köide
sisaldab ka haruldasemate sõnade sõnastikku ja keelemärkmeid.
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Eesti
Mõtteloo Sihtkapital.
Acta Semiotica Estica XVI
230 lk.,
143x203,
2020
Acta Semiotica Estica XVI numbrit
alustab Mati Hint poleemilise
artikliga “Erialaterminid ja paradigma muutus – lapiku Maa ja eesti foneetika
näitel”, mis käsitleb paradigmamuutuse ja terminoloogia sünkroniseerimise
probleeme. Keily Tammaru artikkel
“Kuidas liblikatele valetada? Amazonase siniste Morpho liblikate püügimeetodite semiootiline analüüs” põhineb
autori välitöödel Prantsuse Guajaana vihmametsas. Līva Bodniece, Jovita
Dikmonienė, Audronė Kučinskienė ja Maria-Kristiina Lotman kirjutavad
“Oidipuse transmeedialisest teekonnast Baltimail”, Silvi Salupere ja Elin
Sütiste lahkavad “Tõlke mõistet Tartu–Moskva koolkonnas”. Rasmus Rebase artikkel “Malinowski mõiste “faatiline osadus” kontekst” jätkab eelmises Acta Semiotica Estica numbris alustatud
kommunikatsiooni teemat. Tiina Hoffmann
artikkel “Bernardo Bertolucci film “Konformist” Nõukogude Liidus: kuidas loob
tsensuur uue teose?” analüüsib Alberto Moravia romaani ekraniseeringu teekonda.
Märkamiste rubriigis käsitleb
Daniel Tamm Anton Hansen Tammsaare
“Põrgupõhja uue Vanapagana” seoseid ideoloogiaga teose saatesõnade põhjal.
Jätkub Kalevi Kulli ja Ekaterina Velmezova intervjuusari
mõtlejatega, kes on kuidagiviisi semiootikast mõjutatud olnud ja/või seda
mõjutanud; selles numbris kõnelevad Linnar
Priimägi ja Jaan Undusk.
Lõpetuseks on Silver Rattasepp
tõlkinud Tim Ingoldi artikli
“Semiofoobi pihtimused”, millele on saatesõna kirjutanud Kalevi Kull ja Silver
Rattasepp.
Kroonika annab ülevaate 2018. aastal toimunud semiootika-alastest sündmustest
ning Tartu ülikooli semiootika osakonnas kaitstud magistri- ja doktoritöödest.
|
|
|
 |
|
|
|
