 |
|
|
 |
|
|
 |
|
|
|
| Kirjastus "Ilmamaa" asutati 1992. aasta viimastel nädalatel Tartus; täna on tegemist ühe suurema Eesti väärtkirjanduse kirjastajaga, eriti tänu Eesti Mõtteloo sarjale. |
|
 |
|
|
|
 |
|
 |
|
|
Piret Kuusk
Füüsikafilosoofia
192 lk.,
140x215,
2026
Füüsikafilosoofia tuumaks peetakse sageli metafüüsikat, olemisõpetust, ja oodatakse, et see selgitaks, mis on füüsikalise (eluta) maailma olemus. On teada, et aatomid koosnevad elektronidest ja aatomituumadest, tuumad koosnevad prootonitest ja neutronitest ning prootonid ja neutronid koosnevad kvarkidest ja gluuonitest. Edasi aga küsitakse: millest koosnevad kvargid, gluuonid ja elektronid? Või need ongi füüsikalise maailma kõige primitiivsemad ehituskivid? Ja kui tõepoolest on, siis miks just need? Raamatus tutvustatakse füüsikateaduse mõnede põhimõistete päritolu ja tähendust ning põhilisi füüsikaseadusi praegustes füüsikateooriates. Lugejalt ei eeldata nüüdisaegsest füüsikast põhjalikke eelteadmisi, kuid vähemalt koolifüüsika võiks olla tuttav.
|
|
|
|
|
|
|
 |
|
 |
 |
Arne Merilai
Eesti poeetika
1032 lk.,
140x200,
2026
Eesti poeetika annab ülevaate eesti kirjanduse professori Arne Merilai elutööst. Meie kirjanduse kujundliku mõtte ja keele käsitlemist ning poeetikateooria arendamist peab ta oma peamiseks ülesandeks. Kalev Lilleorg on teinud foto ümbrisel.
Raamatu väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Kultuurkapital, Tartu linn ning Eesti Mõtteloo Sihtkapital.
Piret Kuusk
Füüsikafilosoofia
192 lk.,
140x215,
2026
Füüsikafilosoofia tuumaks peetakse sageli metafüüsikat, olemisõpetust, ja oodatakse, et see selgitaks, mis on füüsikalise (eluta) maailma olemus. On teada, et aatomid koosnevad elektronidest ja aatomituumadest, tuumad koosnevad prootonitest ja neutronitest ning prootonid ja neutronid koosnevad kvarkidest ja gluuonitest. Edasi aga küsitakse: millest koosnevad kvargid, gluuonid ja elektronid? Või need ongi füüsikalise maailma kõige primitiivsemad ehituskivid? Ja kui tõepoolest on, siis miks just need? Raamatus tutvustatakse füüsikateaduse mõnede põhimõistete päritolu ja tähendust ning põhilisi füüsikaseadusi praegustes füüsikateooriates. Lugejalt ei eeldata nüüdisaegsest füüsikast põhjalikke eelteadmisi, kuid vähemalt koolifüüsika võiks olla tuttav.
|
|
|
 |
|
|
|
