 |
|
|
 |
|
|
 |
|
|
|
| Kirjastus "Ilmamaa" asutati 1992. aasta viimastel nädalatel Tartus; täna on tegemist ühe suurema Eesti väärtkirjanduse kirjastajaga, eriti tänu Eesti Mõtteloo sarjale. |
|
 |
|
|
|
 |
|
 |
|
|
Manu pärimus ehk ilmarahva seadmuseõpetus
588 lk.,
140x215,
2019
Manu pärimus (Manusmṛti) ehk Ilmarahva seadmuseõpetus
(Mānavadharmaśāstra) (3/2. sajand
e.Kr. – 2/3. sajand) on kuulsaim Vana-India sanskritikeelne tavaõiguse kogumik,
mis on mõjutanud ühiskonnakorraldust, seadusandlust, juriidilisi protsesse ja
ilmavaadet Indias ja Kagu-Aasias tänaseks juba enam kui poolteist tuhat aastat.
Teoses on 12 peatükki ja 2685 värssi, mis käsitlevad kõiki “õige
aarialase” elu ja ühiskondliku käitumise aspekte alates maailma loomisest,
lapsepõlvest ja hariduse omandamisest, läbi meheea kuni vanaduse ja
teispoolsuse, ning karma viljadeni.
Juttu tuleb nii naistest kui meestest, kuritegudest ja nende heastamisest, ning
kuninga kohustustest. See on suurepärane sissevaade Vana-India ajalukku meie
ajaarvamise esimestel sajanditel. Manu pärimus on maailma kirjaliku
pärandi paremikku kuuluv tekst, mis on kvaliteedilt ja tähtsuselt võrdne Lääne
pühakirjade ja baastekstidega. Käesoleva väga sõnatäpse tõlke on
põhjaliku sissejuhatuse ja kommentaaridega varustanud tõlkija Martti Kalda.
Lisatud on temaatilised loetelud ja bibliograafia. Martti Kalda pälvis selle köitega Eesti Kultuurkapitali 2019. aasta mõttekirjanduse tõlkeauhinna.
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.
|
|
|
|
|
|
|
 |
|
 |
 |
Anton Jürgenstein
Kultuuriteolised
400 lk.,
140x200,
2020
Anton
Jürgenstein (1861–1933) oli kauaaegne “Postimehe” tegevtoimetaja, lisaks
Riigikogu ja enne seda Vene Riigiduuma liige, muuhulgas Vanemuise Seltsi ja
Eesti Kirjanduse Seltsi esimees. Mõju, mida ta on oma põlvkonnale ja noorematelegi
avaldanud rahvakasvatajana üldises mõttes, ajakirjanikuna, kirjanduskriitikuna
ja avaliku elu tegelasena, on raske alahinnata. Tänu tema põhjalikele, kuid
alati heatahtlikele kirjutistele astuvad meie ette Eesti ärkamis- ja tormilise
arengu aja kultuuripõllu teotöölised Alates Ado Reinvaldist ja Elisabeth Aspest
kuni Jaan Tõnissoni ja Voldemar Jannsenini. Selle kogumiku 61 lühemas või
pikemas loos ei osuta Jürgenstein pelgalt vagudele – ta manab esile nende
kündjad oma ajas ja teos.
Raamatu väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti
Kultuurkapital, AS Giga ja Eesti Mõtteloo Sihtkapital.
Tiit Kändler
Teadusluulude jälil
520 lk.,
140x200,
2020
Eesti
teaduse tunnustatud populariseerija Tiit Kändler (1948) mõtiskleb Endel Lippmaa
õpilasena, miks on kvantfüüsika ainus kehtiv teaduslik teooria. Kas
sellepärast, et see tõepoolest ei eksi, või tänu sellele, et jätab enesele nii
palju eksimisruumi? Kändler viitab siin Heisenbergi määramatuse relatsioonile,
Bohri komplementaarsuse printsiibile ja Diraci valemile. Kvantpõimumisele
niikuinii. Aga ta teeb seda valemitesse laskumata kõigile arusaadavas keeles.
Olles kitsamalt erialalt biofüüsik liigub ta nõtkelt teemadele, mis on rohkem
seotud bioloogiaga, samuti pole talle võõrad kunst ning eriti huumor. Tema
selgesõnaline, kuid kaugeltki mitte kuiv stiil väljendab vääramatut tahet
näidata teadust kui inimkultuuri orgaanilist osa.
Ta
ütleb: “Eestile ei ole teadust vaja selleks ja ainuüksi selleks, et üle maailma
kuulsaks saada ja seeläbi rikkamalt elada. Eestile on teadust vaja selleks, et
meil oleks oma teadmine, nii nagu mu meelest peaks see ju olema ühe iseoleva
riigi iseenestest mõistetav osis.”
Käesoleva
köite tutvustuseks ütleb autor: “Oleme sattunud plahvatuslikult muutunud
maailma, kus tundub üha enam, et üle 140 tähemärgi korraga kirjutada pole vaja
... Püüan oma raamatus näidata, et on küll. ... Olen kogunud sellesse
raamatusse osa oma siiani kirjutatud lugudest – olgu need esseed, satiirid,
ülevaateartiklid, mõtlused või mälestused, mis avaldatud erinevates Eesti
väljaannetes alates aastast 1976. Vajadusel olen mõnd varasemat kirjutist
kohati täiendanud, teisi siin-seal kärpinud või lisanud üksikuid mõistmist
hõlbustavaid kommentaare.”
Ja
lisab enda kohta: “Kalamaja poisina, ehkki sündinud Turbas, olen hingelt pigem
aguliinimene kui linnamees. Nõnda olen elus olnud eksperimentaalfüüsik,
ehitanud kiiret eriotstarbelist arvutit, olnud humorist, satiirik ja
püstijalakoomik, tegutsenud poliitikareporterina, juhtinud loodusajakirju,
püsinud üsna pikalt teadusajakirjanikuna, ka Eesti Päevalehe teadustoimetajana,
ning jõudnud teaduskirjanikuks. Kirjutan seda, et lugejal oleks selge, et mu
teemad on küll laia ulatusega, kuid ometi seotud minu elukäiguga.”
Raamatu väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti
Kultuurkapital, AS Giga ja Eesti Mõtteloo Sihtkapital.
|
|
|
 |
|
|
|
