 |
|
|
 |
|
|
 |
 |
 |
 |
| Kirjastus "Ilmamaa" asutati 1992. aasta viimastel nädalatel Tartus; täna on tegemist ühe suurema Eesti väärtkirjanduse kirjastajaga, eriti tänu Eesti Mõtteloo sarjale. |
|
 |
|
|
|
 |
 |
 |
 |
 |
Ilmumas
Alar Karis
Maailm in vitro ja in vivo
1040 lk.,
140x200,
2026
“Eesti mõtteloo” sarja 189. raamatuna ilmuv
Eesti Vabariigi presidendi Alar Karise “Maailm in vitro ja in vivo”
tuletab eesti lugejatele meelde, et selle autor on juhtinud Eesti Rahva
Muuseumit, on olnud riigikontrolör, Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli rektor
ning on arengubioloog ja molekulaargeneetik. Kogumikus on valik artikleid ja
kõnesid viimasest 30 aastast, alates aegadest, kui ta oli TÜ teadur, kuni
praeguse ajani. See on omamoodi reisikiri, mis vahendab ühe uudishimuliku ja
teadmisjanuse inimese mõtteid aastaid kestnud kulgemiselt üha suuremate ja
vastutust nõudvate väljakutseteni. Raamatust leiab artikleid teemadel “Teadus
ja innovatsioon”, “Haridus ja hariduskorraldus”, “Majandus ja rahandus” ning
riigi-, riikluse- ja kultuuriteemalisi olulisemaid sõnavõtte. Seoses Alar
Karise aktiivse tegevusega teadusalase hariduse arendamises sündis ka mõte
kasutada kogumiku tekstide juurde kuuluvate lühikokkuvõtete ja ülevaatlike
temaatiliste analüüside koostamiseks tehisaru OpenAI ning selle vestlusmudeleid.
Kirjastus tänab kõiki kaasautoreid ning
väljaandeid lahke loa eest tööde avaldamiseks.
Raamatu väljaandmist toetavad Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Kultuurkapital, Tartu linn ja Eesti Mõtteloo Sihtkapital.
|
 |
|
 |
|
 |
|
 |
 |
 |
 |
Ain Kaalep
Aleksandriine ja teisi värsse
48 lk.,
115x183,
2026
AIN KAALEP (4. juuni 1926 – 9. juuni 2020)
koostas 1947. aastal luulekogu oma aleksandriinidest ning teistest
värsketematest värssidest.
Nüüd ilmub see käsikirjaline kogu, mis asub Kirjandusmuuseumis,
esmakordselt trükituna, täpselt sama kompositsiooniga, nagu autor
seda toona mõtles. Mõned siinsed luuletused on ta vahepeal trükis
avaldanud, enamus ilmub esmakordselt.
See raamat on pühendatud Ain Kaalepi sajandale sünniaastapäevale.
Siim Kallas
Torupill ja nuga
328 lk.,
140x205,
2026
Tükike Eesti, perede maa, ajalugu pajatatuna
läbi ühe suguvõsa loo annab kordumatu vaate omavahel seotud elukäikudele,
inimestele sündmuskeeristes ning sündmusi ja elamusi algatavatele isiksustele.
Alverite suguvõsa alguse saab paigutada 17. sajandi keskpaika Tarvastu kihelkonnas
– Alvre tallu. Tarvastus algatati Aleksandrikooli mõte, siin võeti osa
kõikidest olulistest poliitilistest ja kultuurilistest sündmustest. Alverid ei
ole oma tegevuse ja elukutsetega püsinud kitsalt ühes valdkonnas, vaid
hargnenud pea igasse suunda – talurahva hulgast koolmeistriks, kunsti ja
kirjandusse, poliitikasse ja tööstusesse. See on kolmsada aastat vana kogum
inimesi, millel on hoomatav identiteet ja panus ajaloos. Nõnda on suguvõsa
mitte ainult geneetiline, vaid ka sotsiaalne, kultuuriline ja ajalooline
nähtus. Hõimlaste kaudu on perekonnanimed muutunud, kuid sellesse kuuluvad
Printsmannid, Laasid, Ripsid, Madisted, Õmblused, Kallased ja paljud teised.
|
 |
|
 |
|
 |
|