Esileht   |   Kirjastusest   |   Mõttelugu   |   Kontakt   |   Raamatud   |   Tingimused  
   
Kirjastus "Ilmamaa" asutati 1992. aasta viimastel nädalatel Tartus; täna on tegemist ühe suurema Eesti väärtkirjanduse kirjastajaga, eriti tänu Eesti Mõtteloo sarjale.

Manu pärimus ehk ilmarahva seadmuseõpetus

588 lk., 140x215, 2019

Manu pärimus (Manusmṛti) ehk Ilmarahva seadmuseõpetus (Mānavadharmaśāstra) (3/2. sajand e.Kr. – 2/3. sajand) on kuulsaim Vana-India sanskritikeelne tavaõiguse kogumik, mis on mõjutanud ühiskonnakorraldust, seadusandlust, juriidilisi protsesse ja ilmavaadet Indias ja Kagu-Aasias tänaseks juba enam kui poolteist tuhat aastat. Teoses on 12 peatükki ja 2685 värssi, mis käsitlevad kõiki “õige aarialase” elu ja ühiskondliku käitumise aspekte alates maailma loomisest, lapsepõlvest ja hariduse omandamisest, läbi meheea kuni vanaduse ja teispoolsuse, ning karma viljadeni. Juttu tuleb nii naistest kui meestest, kuritegudest ja nende heastamisest, ning kuninga kohustustest. See on suurepärane sissevaade Vana-India ajalukku meie ajaarvamise esimestel sajanditel. Manu pärimus on maailma kirjaliku pärandi paremikku kuuluv tekst, mis on kvaliteedilt ja tähtsuselt võrdne Lääne pühakirjade ja baastekstidega. Käesoleva väga sõnatäpse tõlke on põhjaliku sissejuhatuse ja kommentaaridega varustanud tõlkija Martti Kalda. Lisatud on temaatilised loetelud ja bibliograafia.

Martti Kalda pälvis selle köitega Eesti Kultuurkapitali 2019. aasta mõttekirjanduse tõlkeauhinna.

 

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.



Tähtsaimaks "Ilmamaa" väljaandeks on rahvuslik suursari "Eesti mõttelugu", mis koondab ja avaldab väärtuslikumat osa eesti mõttevarast läbi aegade.
Veel

Acta Semiotica Estica 17

238 lk., 143x203, 2021

Acta Semiotica Estica XVII number paistab taaskord silma teemade kirevusega, mis ulatuvad budismist poliitika ja loomaaialoomadeni. Teemaderingi mitmekesisus peegeldab suurepäraselt Tartu ülikooli semiootika osakonna haarde laiust – autorid, kelle seas on nii üliõpilasi kui kogenud teadlasi, on enamasti pärit just sealt.

Sel korral pakume lugemiseks kuut originaalartiklit. Märkamiste rubriigis on 1999. aastal tehtud intervjuud Thomas A. Sebeokiga ja värsket intervjuu Jüri Talvetiga. Kimbuke noorsemiootikute töid on välja kasvanud kursuse Juri Lotman ja Tartu–Moskva koolkond raames tehtud lõpuesseedest. Veel on lugeda Juri Lotmani värske eestindus Tekst ja auditooriumi struktuur”.

Numbri lõpetab, nagu tavaks saanud, ülevaade eelmise aasta semiootika-alastest sündmustest.

Mihhail Bahtin

Dostojevski poeetika probleemid

424 lk., 140x215, 2020
Mihhail Bahtini “Dostojevski poeetika probleemid” on raamat, mille 1929
ilmunud esmaversioon päästis autori vangilaagrist ja mille 1963 ilmunud
teine versioon tegi autori plahvatuslikult maailmakuulsaks. See raamat
on inspireerinud väga paljusid lugejaid ning kannab lisaks Bahtinile ka
tema varalahkunud sõprade ja kaastööliste vaimsust. Nagu Bahtin käsitleb Dostojevskit uue kirjandusliku ajastu loojana, nii saab lugeda Bahtini teost kui uue kirjanduskäsitluse tähist. Saatesõna on kirjutanud Peeter Torop.

Selle raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.