 |
|
|
 |
|
|
 |
 |
 |
 |
| Kirjastus "Ilmamaa" asutati 1992. aasta viimastel nädalatel Tartus; täna on tegemist ühe suurema Eesti väärtkirjanduse kirjastajaga, eriti tänu Eesti Mõtteloo sarjale. |
|
 |
|
|
|
 |
 |
 |
 |
 |
Siim Kallas
Raha, poliitika, meie
384 lk.,
140x200,
2026
Siim Kallas valis kirjastuse palvel mõtteloo 191. köiteks
oma olulisemad kirjutised, mille kirjastus jaotas raamatu pealkirjast
tulenevalt kolme teema vahel: raha, poliitika, meie. Raamat algab tema “Kodanike
riigi manifestiga”, mida autor on viimistlenud aastal 2025.
Raha ja majanduse teemal kirjutades käsitleb Kallas Eesti
rahareformi ja krooni sündi, pangandust, maksupoliitikat, turumajandust,
eraomandit ja riigi rolli majanduses. Ta tõdeb, et raha toimib oma reeglite
järgi, aga kui neid järgida ja rahaga koostööd teha, saab rahvas jõukaks.
Poliitika ja Euroopa peatükis on kõne all liberaalsus,
demokraatia, vabadused, Eesti välispoliitika, Euroopa Liidu areng ja tulevik.
Euroopast rääkides on tema kindel veendumus, et Eesti on osa Euroopast.
Raamatu viimases osas jõuab vaade argisemate, kuid sama
oluliste küsimusteni: haridus, tervishoid ja kultuur, rääkides inimestest, kes
autori arvates on suunanud Eesti käekäiku või kitsamalt võttes teda ennast.
Raamatu väljaandmist on toetanud Haridus- ja
Teadusministeerium, Eesti Kultuurkapital ja Tartu linn.
|
 |
|
 |
|
 |
|
 |
 |
 |
 |
Siim Kallas
Raha, poliitika, meie
384 lk.,
140x200,
2026
Siim Kallas valis kirjastuse palvel mõtteloo 191. köiteks
oma olulisemad kirjutised, mille kirjastus jaotas raamatu pealkirjast
tulenevalt kolme teema vahel: raha, poliitika, meie. Raamat algab tema “Kodanike
riigi manifestiga”, mida autor on viimistlenud aastal 2025.
Raha ja majanduse teemal kirjutades käsitleb Kallas Eesti
rahareformi ja krooni sündi, pangandust, maksupoliitikat, turumajandust,
eraomandit ja riigi rolli majanduses. Ta tõdeb, et raha toimib oma reeglite
järgi, aga kui neid järgida ja rahaga koostööd teha, saab rahvas jõukaks.
Poliitika ja Euroopa peatükis on kõne all liberaalsus,
demokraatia, vabadused, Eesti välispoliitika, Euroopa Liidu areng ja tulevik.
Euroopast rääkides on tema kindel veendumus, et Eesti on osa Euroopast.
Raamatu viimases osas jõuab vaade argisemate, kuid sama
oluliste küsimusteni: haridus, tervishoid ja kultuur, rääkides inimestest, kes
autori arvates on suunanud Eesti käekäiku või kitsamalt võttes teda ennast.
Raamatu väljaandmist on toetanud Haridus- ja
Teadusministeerium, Eesti Kultuurkapital ja Tartu linn.
Rein Taagepera
Inimesed, riigid ja muu ajalugu
256 lk.,
160x240,
2026
Kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta, ütles Juhan Liiv. See raamat mõõdab ajalugu ja mõtestab saadud tulemusi. Inimeste koguarv kasvas üha hoogsamalt, kuni kahanes 2000 aasta eest. Tuli raskem aeg. Sama muster kordus hiljem ja praegu läheneme uuele tipule ning langusele. Riikide suurus kasvas 5000 aasta jooksul kolmes järgus: jooksu-, ratsu- ja masinariigid. Selle põhjustas teabekiiruse hüppeline tõus. Nii saab ajalugu jagada perioodideks, mis ei põhine ainult ühe kultuuri kogemustel. Ajalugu ise luitub: mida kaugem aeg, seda vähem sest mäletame ja hoolime. 5000 aasta kestel ilmneb paljulubavaid korrapärasid, ent need lakkavad kehtimast masinariikide ajastul. Elame niisiis erakordselt korrapäratul ajal. Ootus üha paremale elule ei pea enam paika. Tasub rõõmu leida selles, et homne ei lähegi eilsest palju kehvemaks. Küll kuidagi ikka saab elatud. R. T.
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.
|
 |
|
 |
|
 |
|