Esileht   |   Kirjastusest   |   Mõttelugu   |   Kontakt   |   Raamatud   |   Tingimused   |   Privaatsus  
   
Kirjastus "Ilmamaa" asutati 1992. aasta viimastel nädalatel Tartus; täna on tegemist ühe suurema Eesti väärtkirjanduse kirjastajaga, eriti tänu Eesti Mõtteloo sarjale.
Torm ja tung
Ilmumas
Johann Gottfried Herder

Torm ja tung

576 lk., 140x215, 2022
Käesolevat raamatut avades tekib lugejal arvatavasti mitu küsimust. Kõigepealt: miks just “torm ja tung”? Ning teiseks: kui “torm ja tung”, siis miks just need kolm Johann Gottfried Herderi (1744–1803) kirjutist? Püütagu alljärgnevalt sellele vastus anda.

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.



Tähtsaimaks "Ilmamaa" väljaandeks on rahvuslik suursari "Eesti mõttelugu", mis koondab ja avaldab väärtuslikumat osa eesti mõttevarast läbi aegade.
Veel
Hellar Grabbi

Mälu tuhandes järves

288 lk., 146x211, 2022
Ajakirja “Mana” legendaarse toimetaja, kirjanduskriitiku ja raadiohääle Hellar Grabbi (1929–2018) viies ja viimane mälestuslik esseede sarja köide on koostatud autori viimast tahet järgides ning sisaldab peamiselt isikupäraselt nähtud kirjanduslikke portreid talle olulistest inimestest ja kohatud kaasteelistest-kirjanikest. Neis põimub memuaarne aines ja terased tähelepanekud, sekka ajalugu, pagulaskirjanduslugu ja kriitilisi märkusi. Köite lõpuossa on paigutatud valik Grabbi luuletusi. Raamatu rikkalik pildimaterjal on pärit nii arhiividest kui ka erakogudest. Sarjas “Palju aastaid” on Hellar Grabbilt ilmunud “Vabariigi laps” (2008), “Seitse retke isamaale” (2010), “Seisata, Aeg!” (2012) ja “Neli presidenti” (2014) ning “Eesti mõtteloo” sarjas “Eestlaste maa” (2004).

Raamatu ilmumist on toetanud Eesti Kultuurkapital.
Albert Einstein

Eri- ja üldrelatiivsusteooriast (üldarusaadavalt)

160 lk., 140x215, 2022

Pärast Albert Einsteini artikli avaldamist levis kuulujutt, et inglise astrofüüsik Sir Arthur Eddington olevat üks kolmest inimesest maailmas, kes üldrelatiivsusteooriast aru saab. Kui Eddingtonilt küsiti, kas see kõlakas vastab tõele, siis väidetavalt vaikis ta mõnda aega, enne kui vastas: “Ma püüan meenutada, kes on see kolmas isik.”

Pärast üldrelatiivsusteooria võrrandite esitamist neljas lühikeses artiklis, mis ilmusid novembris 1915 Preisi Akadeemia Toimetistes, oli füüsikute ja matemaatikute hulgas märgata huvi uue gravitatsiooniteooria vastu. Kuid uudne käsitlusviis ja suhteliselt tundmatu matemaatika tekitasid lugejates segadust. 1916. aasta 20. märtsil saabus ajakirja Annalen der Physik toimetusse Einsteini pikk artikkel “Üldrelatiivsusteooria põhialus” (eesti keeles: Ilmamaa, 2021) ning detsembriks valmis tekst, mis oli mõeldud selgitusena mitte ainult asjatundjatele, vaid ka laiemale publikule – neile keda teooria huvitab üldisest teaduslikust ja filosoofilisest vaatepunktist, kuid kes ei valda teoreetilise füüsika matemaatilist aparatuuri. Raamat “Eri- ja üldrelatiivsusteooriast (üldarusaadavalt)” ilmus 1917. aastal. See sisaldas näiteid (mõttelisi katseid) relatiivsusteooria selgitamiseks, mis tänaseks on muutunud klassikaks. Käesolev tõlge on tehtud saksakeelsest 10. väljaandest (1920) ning sisaldab algsele tekstile 1918. juurde kirjutatud osa “Märkused maailma kui terviku kohta”, lisasid “Lorentzi teisenduse lihtne tuletamine (§ 11 täiendus)” ja “Minkowski neljamõõtmeline maailm (§ 17 täiendus)” ning 1920. aastal kirjutatud lisa “Üldrelatiivsusteooria kogemuslik kinnitamine”. Siit ei puudu ka hilisemad lisad “Ruumi struktuur üldrelatiivsusteooria järgi (§ 32 täiendus)” ning “Relatiivsus ja ruumiprobleem”. Arvamust, et teose pealkiri võiks hoopis olla “Eri- ja üldrelatiivsusteooriast üld-mittearusaadavalt” hajutab Piret Kuuse järelsõna, mis tutvustab füüsikateooria tolleaegseid kontekste ja selle edasist arengut. 

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.