Esileht   |   Kirjastusest   |   Mõttelugu   |   Kontakt   |   Raamatud   |   Tingimused   |   Privaatsus  
   
Kirjastus "Ilmamaa" asutati 1992. aasta viimastel nädalatel Tartus; täna on tegemist ühe suurema Eesti väärtkirjanduse kirjastajaga, eriti tänu Eesti Mõtteloo sarjale.
Iljas ibn Jusuf Nizami

Seitse kaunitari

304 lk., 145x210, 2026

12. sajandi luuletaja Nizami looming on pärsia keeleruumis sama austatud kui Dante ja Shakespeare Läänes. Euroopa tutvus Nizamiga alles 18. sajandil. Ta sündis keskklassi peres eeldatavasti 1141. aastal praeguse Aserbaidžaani Vabariigi alal asuvas Gandžas, mis oli tollal õitsev käsitööliste ja kaupmeeste, saunade, turgude ja raamatukogude linn. Nizami kuulsus põhineb viiel suurel eepilisel poeemil, millest üks on ka “Seitse kaunitari”. Selle tuuma moodustavad seitsme maailmavööndi printsesside, valitseja Bahram Guri abikaasade, jutustatud seitse lugu. Mitmekihiline luuleteos ammutab oma temaatika varasemast rikkalikust kirjandustraditsioonist, kuid arendab seda edasi ning sisaldab vihjeid astroloogiale-kosmoloogiale, filosoofiale ja alkeemiale, mida ühendab ihade talitsemise läbiv teema. Mees, kes ei suuda end valitseda, satub meelepettuste ohvriks. “Seitsme kaunitari” eestindust saadavad tõlkija Kalle Kasemaa põhjalik järelsõna ja kommentaarid. 

Raamatu ilmumist on toetanud Eesti Kultuurkapitali tõlkeprogramm “Hieronymus”.



Tähtsaimaks "Ilmamaa" väljaandeks on rahvuslik suursari "Eesti mõttelugu", mis koondab ja avaldab väärtuslikumat osa eesti mõttevarast läbi aegade.
Veel
Piret Bristol

Päriselu ja muud asjaolud

104 lk., 140x210, 2026
Luulekogu „Päriselu ja muud asjaolud” on mälestuste ja oleviku psühholoogilise reaalsuse kaardistus. Tekstid on ühenduses tänase päevaga, kirjeldades viimast viit aastat. Autor uurib lähemalt süsteemi, mis „kuulutab isiklikkuse veaks ja asendab koodiga”. Kõige aluseks on vabanemine – sotsiaalsetest rollidest, rutiinist ja suhetest, milles puudub lähedus. Autor liigub geograafiliselt ja tundeliselt piire ületades, põimib kokku trauma ning iroonia kaasaegse teraapiakultuuri suunal. See on lugu võitjatest ja kaotajatest maailmalõpu lävel, kus kestma jääb vaid tundlik inimene, „armastuse nimel meistertühistaja”.

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.
Iljas ibn Jusuf Nizami

Seitse kaunitari

304 lk., 145x210, 2026

12. sajandi luuletaja Nizami looming on pärsia keeleruumis sama austatud kui Dante ja Shakespeare Läänes. Euroopa tutvus Nizamiga alles 18. sajandil. Ta sündis keskklassi peres eeldatavasti 1141. aastal praeguse Aserbaidžaani Vabariigi alal asuvas Gandžas, mis oli tollal õitsev käsitööliste ja kaupmeeste, saunade, turgude ja raamatukogude linn. Nizami kuulsus põhineb viiel suurel eepilisel poeemil, millest üks on ka “Seitse kaunitari”. Selle tuuma moodustavad seitsme maailmavööndi printsesside, valitseja Bahram Guri abikaasade, jutustatud seitse lugu. Mitmekihiline luuleteos ammutab oma temaatika varasemast rikkalikust kirjandustraditsioonist, kuid arendab seda edasi ning sisaldab vihjeid astroloogiale-kosmoloogiale, filosoofiale ja alkeemiale, mida ühendab ihade talitsemise läbiv teema. Mees, kes ei suuda end valitseda, satub meelepettuste ohvriks. “Seitsme kaunitari” eestindust saadavad tõlkija Kalle Kasemaa põhjalik järelsõna ja kommentaarid. 

Raamatu ilmumist on toetanud Eesti Kultuurkapitali tõlkeprogramm “Hieronymus”.