Esileht   |   Kirjastusest   |   Mõttelugu   |   Kontakt   |   Raamatud   |   Tingimused   |   Privaatsus  
   
Kirjastus "Ilmamaa" asutati 1992. aasta viimastel nädalatel Tartus; täna on tegemist ühe suurema Eesti väärtkirjanduse kirjastajaga, eriti tänu Eesti Mõtteloo sarjale.
Ilust kunstis
Théophile Gautier

Ilust kunstis
400 lk., 140x215, 2024

Théophile Gautier (1811–1872), üks 19. sajandi viljakamaid kirjanikke ja ajakirjanike, Balzaci, Hugo ja Sandi kaasaegne, heliloojate Gounod’ ja Berliozi sõber, saavutas oma kaasaja Parnassil keskse seisundi ja tollaste suurkujude teesklematu tunnustuse. Ilukirjandust luues eelistas Gautier nähtamatuks jääva jumaluse hoiakut, kuid seda ehedamalt elas ta oma lausetele kaasa publitsistikas ja teoreetilist laadi arutlustes. Pariisis 19. sajandi esimese poole lõpukümnenditel valitsenud olusid tutvustades on Gautier’ käesolev kogumik “Ilust kunstis” oma sisukuselt võrdväärne Balzaci kirjanduskriitiliste artiklitega. Autori tekste saadab Ilmar Vene saatesõna “Lugemise aastasada”.  

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.



Tähtsaimaks "Ilmamaa" väljaandeks on rahvuslik suursari "Eesti mõttelugu", mis koondab ja avaldab väärtuslikumat osa eesti mõttevarast läbi aegade.
Veel
Inimene ilmaruumis
Uno Veismann

Inimene ilmaruumis
222 lk., 140x200, 2024

Inimene on pannud jala ilmaruumi ukse vahele. Lähikosmos on saamas turismi ja tootmistegevuse platsdarmiks. Kas oleme valmis planeetidevahelisteks reisideks ja väljarännuks teistele planeetidele? Millised väljavaated avanevad inimkonnale ilmaruumis, kui koduplaneedil Maa ähvardavad kitsikus ja eksistentsiaalsed ohud?

Raamatus on vaadeldud inimeste ehk mehitatud astronautika võimalikke arengusuundi, püüdes hinnata, kas loodetavad võidud on väärt ohverdusi ja kaotusi, ning analüüsitud ka plaanide teostumise võimatust. Üritatakse lahti mõtestada dilemmat, kas selle aasta tuhande lõpul võiks olla inimkonna sõlmprobleemiks Maa elamiskõlblikkuse meele heitlik säilitamine või ülimalt vaevarikas ümberasumine teisele planeedile. Visandatakse võimalusi ja probleeme teiste planeetide asustamisel.

Raamatu teises osas vaadeldakse Hiina kosmosetehnoloogia käekäiku ning olukorda Venemaal ja Ukrainas pärast nõukogude impeeriumi kokkuvarisemist.

Ümbrisel Loomise sambad Kotka udukogus M16 Mao tähtkujus.
Fotod: NASA/JPL-Caltech, ESA.

Raamatu väljaandmist on toetanud Tartu Ülikooli Tartu observatoorium, Mart ja Anu Noorma.
Kolm filosoofilist poeeti
George Santayana

Kolm filosoofilist poeeti
200 lk., 140x215, 2024

George Santayana (1863–1952) kuuel 1910 peetud loengul põhinev “Kolm filosoofilist poeeti” on Euroopa filosoofia peamiste arengujärkude käsitlus. Vastavalt natuurfilosoofiat, üleloomulikkuse filosoofiat ja romantismi esindavate kolme luuletaja loomingus on Santayana meelest filosoofia ja luule ideaalses vahekorras. Olemata ühe, teise või kolmanda uurimise spetsialist, õigustab Santayana nende käsitlemist sellega, et nad on talle meeldinud, pannud teda mõtisklema, on talle ilmutanud mõningaid looduse ja filosoofia külgi, mida ta puhtsüdamlikult soovib esitleda. See on üksnes veidi kirjanduskriitikat koos esimese visandliku õppetunniga filosoofiast. Santayanale sekundeerib samaväärsel filosoofilisel tasemel Ilmar Vene oma järelsõnaga “Küsitavuse koondaja”. 

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.