 |
|
 |
|
 |
 |
 |
 |
Kirjastus "Ilmamaa" asutati 1992. aasta viimastel nädalatel Tartus; täna on tegemist ühe suurema Eesti väärtkirjanduse kirjastajaga, eriti tänu Eesti Mõtteloo sarjale. |
|
 |
|
|
 |
 |
 |
 |
 |
Moses Maimonides
Šem Tov Falaquera
Teadmise raamat; Vaidluskiri
272 lk.,
140x215,
2023
Hispaanias araabiakeelses Cordovas 1135. aastal süninud Moše ben Maimun
ehk Moses Maimonides rändas oma perekonnaga sundislamiseerimise surve alt
pääsemiseks alguses Marokosse, kuid leidis hiljem kodupaiga Egiptuses.
Arstipraksist pidanud filosoof ja kirjanik tegi karjääri sultani õukonnas ning
tõusis kohaliku juutkonna peameheks. Tema tuntumad teosed on araabiakeelne mišnakommentaar,
1180. aastal valminud heebreakeelne “Toora kordus” ning pärast 1190. a.
valminud, kahtlemata autori kaasaja juudi filosoofia tähtteos, araabiakeelne
“Eksinute juht” millest tehti hiljem nii heebrea kui ka ladina tõlge. Käesolev
“Teadmise raamat” on Maimonidese “Toora korduse” esimene, filosoofilist laadi
osa. Kuid just “Eksinute teejuht” oli see, mis mõelduna ravimiks ilmaliku
filosoofiaga kokkupuutel tekkinud traumade vastu, sai hoopis nende
põhjustajaks. Niinimetatud “Maimonidese tüli” on ka taustaks Põhja-Hispaaniast
pärit kirjaniku ja filosoofi Šem Tov ben Josef ibn Falaquera (u. 1225–1295)
“Vaidluskirjale”, See kujutab endast sissejuhatust filosoofiasse, mille
eesmärgiks on näidata mitte-filosoofile või filosoofia vastasele, et Toora ei
keela filosoofia õppimist, vaid see on täiusele jõudmiseks koguni vajalik.
Mõlemale tekstile on oma järelsõnades põhjaliku ajaloolise tausta andnud
tõlkija Kalle Kasema.
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.
|
 |
|
 |
|
 |
|
 |
 |
 |
 |
Moses Maimonides
Šem Tov Falaquera
Teadmise raamat; Vaidluskiri
272 lk.,
140x215,
2023
Hispaanias araabiakeelses Cordovas 1135. aastal süninud Moše ben Maimun
ehk Moses Maimonides rändas oma perekonnaga sundislamiseerimise surve alt
pääsemiseks alguses Marokosse, kuid leidis hiljem kodupaiga Egiptuses.
Arstipraksist pidanud filosoof ja kirjanik tegi karjääri sultani õukonnas ning
tõusis kohaliku juutkonna peameheks. Tema tuntumad teosed on araabiakeelne mišnakommentaar,
1180. aastal valminud heebreakeelne “Toora kordus” ning pärast 1190. a.
valminud, kahtlemata autori kaasaja juudi filosoofia tähtteos, araabiakeelne
“Eksinute juht” millest tehti hiljem nii heebrea kui ka ladina tõlge. Käesolev
“Teadmise raamat” on Maimonidese “Toora korduse” esimene, filosoofilist laadi
osa. Kuid just “Eksinute teejuht” oli see, mis mõelduna ravimiks ilmaliku
filosoofiaga kokkupuutel tekkinud traumade vastu, sai hoopis nende
põhjustajaks. Niinimetatud “Maimonidese tüli” on ka taustaks Põhja-Hispaaniast
pärit kirjaniku ja filosoofi Šem Tov ben Josef ibn Falaquera (u. 1225–1295)
“Vaidluskirjale”, See kujutab endast sissejuhatust filosoofiasse, mille
eesmärgiks on näidata mitte-filosoofile või filosoofia vastasele, et Toora ei
keela filosoofia õppimist, vaid see on täiusele jõudmiseks koguni vajalik.
Mõlemale tekstile on oma järelsõnades põhjaliku ajaloolise tausta andnud
tõlkija Kalle Kasema.
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.
Jüri Engelbrecht
Peegeldusi teadusmaastikult
424 lk.,
140x200,
2023
Jüri Engelbrechti teadustegevus on üle 50 aasta olnud seotud
Küberneetika Instituudiga. Tema tegevusvaldkonnad hõlmavad paljusid
mittelineaarse dünaamika probleeme tahkise mehaanikast biofüüsikani. Üldiseks
võtmesõnaks on olnud komplekssüsteemid ja see on loomulikult laienenud ka
ühiskonnale. „Ilmatarkade“ sarjas ilmuv kogumik koondab ilmunud esseesid, kus
analüüsitakse nii teadmiste arengut kui ka ennustatavust, protsesse ühiskonnas,
kriiside teket, haridust ja kultuuri ning mõttelugu, samuti visatakse pilk
eesti teadlastele maailmas. Lisatud on esmailmuvad traktaadid ühiskonnast,
teadusest ja tulevikust, kus autor vaatab kriitilise pilguga Eestis toimuvale.
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Teaduste Akadeemia.
|
 |
|
 |
|
 |
|