 |
|
|
 |
|
|
 |
|
|
|
| Kirjastus "Ilmamaa" asutati 1992. aasta viimastel nädalatel Tartus; täna on tegemist ühe suurema Eesti väärtkirjanduse kirjastajaga, eriti tänu Eesti Mõtteloo sarjale. |
|
 |
|
|
|
 |
|
 |
|
|
Manu pärimus ehk ilmarahva seadmuseõpetus
588 lk.,
140x215,
2019
Manu pärimus (Manusmṛti) ehk Ilmarahva seadmuseõpetus
(Mānavadharmaśāstra) (3/2. sajand
e.Kr. – 2/3. sajand) on kuulsaim Vana-India sanskritikeelne tavaõiguse kogumik,
mis on mõjutanud ühiskonnakorraldust, seadusandlust, juriidilisi protsesse ja
ilmavaadet Indias ja Kagu-Aasias tänaseks juba enam kui poolteist tuhat aastat.
Teoses on 12 peatükki ja 2685 värssi, mis käsitlevad kõiki “õige
aarialase” elu ja ühiskondliku käitumise aspekte alates maailma loomisest,
lapsepõlvest ja hariduse omandamisest, läbi meheea kuni vanaduse ja
teispoolsuse, ning karma viljadeni.
Juttu tuleb nii naistest kui meestest, kuritegudest ja nende heastamisest, ning
kuninga kohustustest. See on suurepärane sissevaade Vana-India ajalukku meie
ajaarvamise esimestel sajanditel. Manu pärimus on maailma kirjaliku
pärandi paremikku kuuluv tekst, mis on kvaliteedilt ja tähtsuselt võrdne Lääne
pühakirjade ja baastekstidega. Käesoleva väga sõnatäpse tõlke on
põhjaliku sissejuhatuse ja kommentaaridega varustanud tõlkija Martti Kalda.
Lisatud on temaatilised loetelud ja bibliograafia.
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.
|
|
|
|
|
|
|
 |
|
 |
 |
Ustav-Esko Mikelsaar
Kasvataja
472 lk.,
140x205,
2019
Autobiograafilisel ainesel põhinev romaan lubab heita pilgu nõukogudemaa
internaatkooli. See pole mitte lugu kooliõpilaste igapäevaelust nende endi
vaatenurgast, vaid õpetajate mitmekülgse ja kohati konarliku argielu luubi alla
võtmine. Kuidas olla kasvataja, autoriteet, eeskuju noortele, ning samas elada
normaalset eraelu, saada läbi suguseltsiga ja ehk abielludagi? Üks elu, aga
kaks ahju – üks neist Nõo internaadis, teine Tartu-kodus, mõlemal omad riukad.
Kuid ega ahjukütmises meisterlikkuse saavutamine tee veel heast kasvatajast
professionaalset ahjukütjat. Või siiski?
Kaanekujunduses on kasutatud Elo-Mai Mikelsaare maali
“Kasvataja” (akrüül lõuend, 2019).
Raamat on trükki antud Eesti Kultuurkapitali toestuse
(l)ootuses.
Hans Reichenbach
Aja suund
392 lk.,
140x215,
2019
Teadusfilosoof Hans Reichenbach (1891–1953) vaidlustas
19.–20. sajandi vahetusel Saksa filosoofias domineerinud neokantiaanluse,
lähtudes uusimatest teadmistest füüsikas – relatiivsusteooriast ja kvantteooriast.
Ta elas ajal, mil alusfüüsika oli põhjalikult muutnud arusaama ajast, ruumist
ja mateeria ehitusest nii füüsikas kui ka filosoofias. Ta võttis empiirilises loogikas kasutusele oma aja parimad teooriad, adudes samas väga
selgelt, et absoluutset tähendust ja tõde need ei kanna. Sellega jääb
Reichenbachi raamat eeskujulikuks näiteks mõtlemise lüngatust loogikast ja
kõigutamatust järjekindlusest, millega liikuda oma idee läbiviimise teel.
Raamatu toimetaja Piret Kuuse järelsõna pakub lugejale
pidepunkte orienteerumaks autori keerukas, valemeist tulvil mõttemaailmas.
Selle raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.
|
|
|
 |
|
|
|
