 |
|
|
 |
|
|
 |
|
|
|
| Kirjastus "Ilmamaa" asutati 1992. aasta viimastel nädalatel Tartus; täna on tegemist ühe suurema Eesti väärtkirjanduse kirjastajaga, eriti tänu Eesti Mõtteloo sarjale. |
|
 |
|
|
|
 |
|
 |
|
|
![Päiskivi]()
Ilmumas
Indrek Hirv
Päiskivi
80 lk.,
115x230,
2022
Sõnad mida ma otsin ja need mis otsivad mind ei saa omavahel läbi
nii nagu õhtuvalgus mida ma lähen mere äärde otsima
ei saa läbi valgusega mis tuleb ootamatult pilve alt ning äratab mus rõõmu ja vabaduse I. Hirv
Ado Vabbe visandid (1957–1958) Andrus Rüütli kogust
Esikaanel Ado Vabbe vinjett aastast 1919
Raamat ilmub Eesti Kultuurkapitali toel.
|
|
|
|
|
|
|
 |
|
 |
 |
Vladimir Propp
Imemuinasjutu ajaloolised juured
624 lk.,
140x215,
2022
Imemuinasjutt algab mingi õnnetuse või kahju tekitamisega või millegi
omandamise sooviga ning jätkub kangelase lahkumisega kodust ning kinkija
kohtamisega, kes annab talle abilise või võluvahendi, kelle või mille abil
otsitav asi leitakse. Seejärel toimub muinasjutus võitlus vastasega,
tagaajamine, naasmine koju, raskete ülesannetega proovilepanek ja lõpuks
abiellumine enda või oma äia riigis. Erinevate rahvaste imemuinasjuttude
uurimine on näidanud, et need on omavahel lähisugulased. Kui uurida mõnd süžeed
või motiivi, siis tuleb seda teha kogu kättesaadavat materjali hõlmates. Seda
on Vladimir Propp (1895–1970) ka teinud ning leidnud, et paljud jutumotiivid
peegeldavad kunagi ajaloolises möödanikus eksisteerinud institutsioone, riitusi
ja elukorraldust. “Imemuinasjutu ajaloolised juured” (1946) on
võrdlev-ajalooline folkloristlik uurimus, mis põhineb autorile kõige
kättesaadavamal ehk vene lähtematerjalil, kuid kus seda napib, on kasutatud
võõramaist ainest. Nii oma kirjatöödest kui ka õppejõutöös vaieldamatult
isikupärast Proppi tabas lammutav või mahavaikiv nõukogude kriitika, läänes
nimetati teda aga marksistlike ideede jutlustajaks. Sellest hoolimata on tema
teostest kujunenud tänase muinasjutu-uurimise üks tugisambaid. AER-i sarjas on
ilmumas tema teinegi põhiteos, "Imemuinasjutu morfoloogia" (1928).
Käesolevale raamatule on autorit tutvustava järelsõna ning ulatusliku
kommentaariumi kirjutanud tõlkija Madis Arukask.
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.
Xavier de Maistre
Reis ümber oma toa. Öine retk ümber oma toa
144 lk.,
125x190,
2022
Prantsuse sõjaväelane Xavier de Maistre (1763–1851) maalis, tegi
loodusteaduslikku uurimistööd ega pidanud ennast kirjanikuks. Ometi
sai üksnes pereliikmetele ja lähematele sõpradele kirjutatud “Reis
ümber oma toa” (1795) populaarseks ning sellele tuli ka järg “Öine
retk ümber oma toa” (1823). De Maistre “elust endast maha kirjutatud”
sündmused ei piirdu muidugi kinnises ruumis heietatud väljamõeldistega
ning tegelastelgi on oma prototüübid. Autor viibis tõesti duelli tõttu
koduarestis oma toas Torino tsitadellis, elas Piemontes, ka Torinos,
enne kui põgenes revolutsiooni eest Venemaale, kus liitus väejuht
Bagrationi vägedega. Nõnda sisaldavad tema näiliselt ühe eluruumiga
piirduvad tähelepanekud ja lood vabameelset trotsi päris tänapäevase,
vabatahtliku või sunniviisilise eraldatuse vastu.
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapitali tõlkeprogramm Hieronymus.
|
|
|
 |
|
|
|
