 |
|
|
 |
|
|
 |
|
|
|
| Kirjastus "Ilmamaa" asutati 1992. aasta viimastel nädalatel Tartus; täna on tegemist ühe suurema Eesti väärtkirjanduse kirjastajaga, eriti tänu Eesti Mõtteloo sarjale. |
|
 |
|
|
|
 |
|
 |
|
|
Manu pärimus ehk ilmarahva seadmuseõpetus
588 lk.,
140x215,
2019
Manu pärimus (Manusmṛti) ehk Ilmarahva seadmuseõpetus
(Mānavadharmaśāstra) (3/2. sajand
e.Kr. – 2/3. sajand) on kuulsaim Vana-India sanskritikeelne tavaõiguse kogumik,
mis on mõjutanud ühiskonnakorraldust, seadusandlust, juriidilisi protsesse ja
ilmavaadet Indias ja Kagu-Aasias tänaseks juba enam kui poolteist tuhat aastat.
Teoses on 12 peatükki ja 2685 värssi, mis käsitlevad kõiki “õige
aarialase” elu ja ühiskondliku käitumise aspekte alates maailma loomisest,
lapsepõlvest ja hariduse omandamisest, läbi meheea kuni vanaduse ja
teispoolsuse, ning karma viljadeni.
Juttu tuleb nii naistest kui meestest, kuritegudest ja nende heastamisest, ning
kuninga kohustustest. See on suurepärane sissevaade Vana-India ajalukku meie
ajaarvamise esimestel sajanditel. Manu pärimus on maailma kirjaliku
pärandi paremikku kuuluv tekst, mis on kvaliteedilt ja tähtsuselt võrdne Lääne
pühakirjade ja baastekstidega. Käesoleva väga sõnatäpse tõlke on
põhjaliku sissejuhatuse ja kommentaaridega varustanud tõlkija Martti Kalda.
Lisatud on temaatilised loetelud ja bibliograafia. Martti Kalda pälvis selle köitega Eesti Kultuurkapitali 2019. aasta mõttekirjanduse tõlkeauhinna.
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.
|
|
|
|
|
|
|
 |
|
 |
 |
Marshall McLuhan
Gutenbergi galaktika
512 lk.,
140x215,
2020
Digikultuuri prohveti Marshall McLuhani (1911–1980) üks
peateoseid “Gutenbergi galaktika” (1962) pakub episoodilise ülevaate
inimkommunikatsiooni arengust: hõimuinimeste tähestikueelne maailm, käsikirja
aeg, trükipressi leiutamise järgne aeg ning lõpuks elektriajastu, kus
domineerib massimeedia. McLuhan vaatleb tehnoloogiate vormivat toimet mitte
üksnes sõnumi sisule, vaid ka inimese tajudele ja teadmisele ning seega kogu
tema sotsiaalsele ja kultuurilisele keskkonnale. Raamat on üles ehitatud nii,
et see muutub infokandjast elamuse, avastusretke või sündmuse vahendajaks, autor
ennetab siin digitaalse keskkonnaga kaasnevat mõju. McLuhanile kuuluvad väljendid
“meedium on sõnum” ja “globaalne küla”, tema visioonides oli juba olemas
kujutlus meie kaasaegsest internetist ning selle toimest.
Toomas Rosina tõlgitud raamatu saatesõnas kirjeldab Maarja
Ojamaa autori teadusteed ja tema jälge kaasaegses kultuuris.
Selle raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja
Postimees.
Gottfried Wilhelm Leibniz – Valitud kirjad ja tööd
440 lk.,
140x215,
2020
Gottfried Wilhelm Leibniz (1646–1716) kuulub mõtlejate
hulka, kelle hindamisel on ajuti jõutud äärmusliku vastandlikkuseni: ühtede
meelest pole ta vähemat kui oma ajastu vägevaim vaim, nii mõnedki on aga
halvustanud tema “neoskolastikat”. Raamatu koostaja ning eessõna autor Ilmar
Vene nimetab teda viimaseks entsüklopedistiks. Eri distsipliinid sulanduvad
Leibnizil universaalvaimus ühtseks tervikuks, sest üks teadmiste valdkond
seostus teisega ja kirjutamise ajal olid tal kõik vaimsed varud ühtmoodi
käepärast. Seepärast on ta hinnatud ka meie praeguse vaimse killustumise
oludes. Käesolevasse köitesse valitud tekstid on jõukohased ka neile, kes alles
alustavad Leibniziga tutvumist, sest just kirjades kõrgetele võimukandjatele,
oponentidele ja mõttekaaslastele ning tutvustustes, selgitustes ja
lühikirjutistes on filosoof püüdnud esitada oma teese võimalikult arusaadavalt.
Raamatu järelsõnas annab tõlkija Margus Ott mõned olulised lähteaimdused Leibnizi
filosoofiasse süvenemiseks.
Selle raamatu väljaandmist on toetanud Institut für die
Wissenschaften vom Menschen, Eesti Kultuurkapital ja Postimees.
|
|
|
 |
|
|
|
