Esileht   |   Kirjastusest   |   Mõttelugu   |   Kontakt   |   Raamatud   |   Tingimused   |   Privaatsus  
   
Kirjastus "Ilmamaa" asutati 1992. aasta viimastel nädalatel Tartus; täna on tegemist ühe suurema Eesti väärtkirjanduse kirjastajaga, eriti tänu Eesti Mõtteloo sarjale.
Tõnis Sander

Kui meid sõtta kutsuti

96 lk., 140x210, 2024
Tõnis Sander sündis 1887. aastal Viljandimaal, õppis Suure-Jaanis ja Põltsamaal ning omandas sõjamehe kutse Vilno sõjakoolis. Poliitilistel põhjustel oli ta 1905. aastal sunnitud sõjaväest lahkuma, misjärel leiame ta 1910. aastal Tallinnast “Päevalehe” juurest. Pealinnas tutvus ta niisuguste omaaegsete ärksate vaimudega nagu Marie Under, Hugo Raudsepp, Karl Ast, Mait Metsanurk ja Ants Laipmann. 1914. aastal, kui “Päevalehe” toimetuses oli streik, suundus Sander Tartusse “Postimehe” juurde. Samal sügisel luuletaja Sander aga mobiliseeriti ning saadeti Krasnojarski polguga Poolamaale, kus ta Tannenbergi lahingutes kadunuks jäi. Oma viimases kirjas palus ta Hugo Raudsepal koguda kokku tema armulaulud oma muusast ja avaldada need Tallinna kirjanike rühma albumis “Voog 2”. Sõja tõttu jäi albumi teine number kahjuks välja andmata. Käesolevas kogus ilmuvad lisaks Sanderi luuletustele mõned kirjad, ajalehes “Esmaspäev” avaldatud ülevaade tema elust ning peresõbra Marie Underi mälestuskilluke.
Frontispissil Tõnis Sanderi foto Eesti Kirjandusmuuseumist B-181-1459.
Esikaanel foto internetist.

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.



Tähtsaimaks "Ilmamaa" väljaandeks on rahvuslik suursari "Eesti mõttelugu", mis koondab ja avaldab väärtuslikumat osa eesti mõttevarast läbi aegade.
Veel
Tõnis Sander

Kui meid sõtta kutsuti

96 lk., 140x210, 2024
Tõnis Sander sündis 1887. aastal Viljandimaal, õppis Suure-Jaanis ja Põltsamaal ning omandas sõjamehe kutse Vilno sõjakoolis. Poliitilistel põhjustel oli ta 1905. aastal sunnitud sõjaväest lahkuma, misjärel leiame ta 1910. aastal Tallinnast “Päevalehe” juurest. Pealinnas tutvus ta niisuguste omaaegsete ärksate vaimudega nagu Marie Under, Hugo Raudsepp, Karl Ast, Mait Metsanurk ja Ants Laipmann. 1914. aastal, kui “Päevalehe” toimetuses oli streik, suundus Sander Tartusse “Postimehe” juurde. Samal sügisel luuletaja Sander aga mobiliseeriti ning saadeti Krasnojarski polguga Poolamaale, kus ta Tannenbergi lahingutes kadunuks jäi. Oma viimases kirjas palus ta Hugo Raudsepal koguda kokku tema armulaulud oma muusast ja avaldada need Tallinna kirjanike rühma albumis “Voog 2”. Sõja tõttu jäi albumi teine number kahjuks välja andmata. Käesolevas kogus ilmuvad lisaks Sanderi luuletustele mõned kirjad, ajalehes “Esmaspäev” avaldatud ülevaade tema elust ning peresõbra Marie Underi mälestuskilluke.
Frontispissil Tõnis Sanderi foto Eesti Kirjandusmuuseumist B-181-1459.
Esikaanel foto internetist.

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.
Jaak Valge

Teisiti mõtleja märkmed

688 lk., 140x200, 2024
Eesti ajaloolase ja poliitiku Jaak Valge 2007–2023 ilmunud tekste sisaldava kogumiku on koostanud Andres Aule põhimõttel, et need kirjatööd ilmuksid nüüd võimalikult autoritruul kujul. Seetõttu on enamasti lähtematerjaliks võetud algne, toimetamata variant, nagu autor selle ajakirjandusele saatis või oma blogis avaldas. Tekste on küll autori nõusolekul või ettepanekul keeleliselt, harvemal juhul ka sisuliselt kohendatud, kuid sekkumine on minimaalne. Raamatu “Teisiti mõtleja märkmeid” osad kannavad pealkirju “Ajalood”, “Rahvas ja riik” ja “Retsensioone”, punkti paneb neile viimases jaotuses “Sada aastat hiljem” ilmuv, Paide teatri aktsiooni “33 kõnet” raames peetud kõne “1921, 2021 JA 2121”.
Ümbrisel on kasutatud fragmenti Eesti ohvitseri 1936. aasta sinelist (Kaitseväe Akadeemia muuseum).

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Mõtteloo Sihtkapital.