Esileht   |   Kirjastusest   |   Mõttelugu   |   Kontakt   |   Raamatud   |   Tingimused   |   Privaatsus  
   
Kirjastus "Ilmamaa" asutati 1992. aasta viimastel nädalatel Tartus; täna on tegemist ühe suurema Eesti väärtkirjanduse kirjastajaga, eriti tänu Eesti Mõtteloo sarjale.
Erich Fromm

Inimese destruktiivsuse anatoomia

776 lk., 140x215, 2026

Saksa-ameerika psühhoanalüütik, filosoof ja sotsioloog Erich Fromm (1900–1980) annab ühes oma mõjukamas teoses “Inimese destruktiivsuse anatoomia” ülevaate meie liigi hävitamistungi tagamaadest ja mitmekesisusest. Vaadeldes inimese psühholoogiat läbi Sigmund Freudi prisma, jälgib ta healoomulise ja kuritahtliku agressiivsuse kujunemist inimtsivilisatsioonis, näitab selle juuri loomade maailmas ning toob hulgaliselt spetsiifilisemaid näiteid sadistlikust ja nekrofiilsest käitumisest ajalooliste isikute baasil. Tema nägemuses kasvas destruktiivsus ja julmus koos linnastumisega ning riikide ja tsivilisatsiooni sünniga. Kaasasündinud agressiivsus tärkab siis, kui ähvardatakse inimese elutähtsaid arengu ja liigi ellujäämisega seotud huve. Humanistliku psühhoanalüüsi rajajana näeb Fromm ratsionaalses usus iseenda võimekusse võimalust vabaneda oma saatuse paratamatuse köidikutest. Kriitiline ja radikaalne mõtlemine kandvat tema sõnul vilja ainult siis, kui see on ühendatud kõige hinnalisema omadusega, millega inimest on õnnistatud – eluarmastusega. Saatesõna on Hillar Künnapase tõlkele kirjutanud Ants Parktal.

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.




Tähtsaimaks "Ilmamaa" väljaandeks on rahvuslik suursari "Eesti mõttelugu", mis koondab ja avaldab väärtuslikumat osa eesti mõttevarast läbi aegade.
Veel
Aado Lintrop

Pilvekindral

120 lk., 130x216, 2026

Aado Lintrop on jaganud aastatel 2022–2025 kirjutatud luuletused seitsmesse ossa, püüdes neis leida ühiseid emotsioone või kirjutamise ajendeid. Mõned keskenduvad olevikule, mõned meenutustele, mõned on haikuvormis. Eksistentsiaalsed teemad varieeruvad mälestustega. Vananemine ja vanemana elamine pole eesti luules kuigi populaarne teema, samas oleks aga veider seitsmekümneselt kirjutada noorte autoritega samas vaimus – muutunud on eesmärgid, olulistena tunduvad asjad, ning seda kõike peegeldab paratamatult ka luule. Esile kerkivad sügismeeleolud ning talvine valguse taassünni ootamine. Kogu tsüklid kannavad pealkirju

“Pilvekindral”, “Kimalaste pääste”, “Pööningu tolmust”, “Puravikune aeg”, “Põõsas terendavad ööbikud”, “Mu jaapani aed” ja  “Luuletused saavad küpseks sügisel”.

***

Kui sa ei taha suhelda ChatGPT-ga
või võtta sõbraks Google Geminit,
pea videvikku siis ja teed joo meega
ning saada pikalt kogu AI sitt.

Ja mine, seisa keskööl teede ristis,
kuid enne tõmba noaga enda ümber ring.
Seal võid ehk kuradile anda pistist,
et nutisõltuvusest vabaneks su hing.

Tilk sõstraverd ja veidi kuremarju
ei ole palju vaimu vabaduse eest.
Taas märkad taevakaart ja pilveharju
ja kuuled värsse tõusmas enda seest.

Kujunduses on kasutatud autori fotosid.

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.

Kuus Bengt Gottfried Forseliuse aabits-katekismust

200 lk., 115x185, 2026
Komplektina karbis on 6 faksiimilet eesti rahvuskultuuri teetähistest – vanimatest säilinud eesti aabitsatest 17. ja 18. sajandist. Lugejad saavad näha Bengt Gottfried Forseliuse uuendusliku aabitsa kuut erinevat versiooni, millest kolm on tallinnakeelsed ja kolm tartukeelsed, ning mille originaalid asuvad Hannoveri, Lundi ja Kopenhaageni raamatukogudes. Nende aabitsate toel said eestlastest lugejad, paljudest ka kirjutajad ja õpetajad. Faksiimileid saadab brošüürina vormistatud põhjalik saatesõna Aivar Põldveelt. See sisaldab ülevaadet eesti aabitsaloo algusest, Bengt Gottfried Forseliuse rollist selles, varasemate aabitsate ülesehitusest ning õppemeetodist, bibliokirjeid, kasutatud kirjanduse loetelu ning ingliskeelset kokkuvõtet.

Komplekti väljaandmist on toetanud Tallinna Ülikooli uuringufond ja trükkimist Eesti Kultuurkapital.