Esileht   |   Kirjastusest   |   Mõttelugu   |   Kontakt   |   Raamatud   |   Tingimused   |   Privaatsus  
   
Kirjastus "Ilmamaa" asutati 1992. aasta viimastel nädalatel Tartus; täna on tegemist ühe suurema Eesti väärtkirjanduse kirjastajaga, eriti tänu Eesti Mõtteloo sarjale.
Päiskivi
Ilmumas
Indrek Hirv

Päiskivi

80 lk., 115x230, 2022
Sõnad mida ma otsin
ja need mis otsivad mind
ei saa omavahel läbi

nii nagu õhtuvalgus
mida ma lähen
mere äärde otsima

ei saa läbi valgusega
mis tuleb ootamatult pilve alt
ning äratab mus rõõmu ja vabaduse
I. Hirv

Ado Vabbe visandid (1957–1958) Andrus Rüütli kogust
Esikaanel Ado Vabbe vinjett aastast 1919

Raamat ilmub Eesti Kultuurkapitali toel.



Tähtsaimaks "Ilmamaa" väljaandeks on rahvuslik suursari "Eesti mõttelugu", mis koondab ja avaldab väärtuslikumat osa eesti mõttevarast läbi aegade.
Veel
Vladimir Propp

Imemuinasjutu ajaloolised juured

624 lk., 140x215, 2022
Imemuinasjutt algab mingi õnnetuse või kahju tekitamisega või millegi omandamise sooviga ning jätkub kangelase lahkumisega kodust ning kinkija kohtamisega, kes annab talle abilise või võluvahendi, kelle või mille abil otsitav asi leitakse. Seejärel toimub muinasjutus võitlus vastasega, tagaajamine, naasmine koju, raskete ülesannetega proovilepanek ja lõpuks abiellumine enda või oma äia riigis. Erinevate rahvaste imemuinasjuttude uurimine on näidanud, et need on omavahel lähisugulased. Kui uurida mõnd süžeed või motiivi, siis tuleb seda teha kogu kättesaadavat materjali hõlmates. Seda on Vladimir Propp (1895–1970) ka teinud ning leidnud, et paljud jutumotiivid peegeldavad kunagi ajaloolises möödanikus eksisteerinud institutsioone, riitusi ja elukorraldust. “Imemuinasjutu ajaloolised juured” (1946) on võrdlev-ajalooline folkloristlik uurimus, mis põhineb autorile kõige kättesaadavamal ehk vene lähtematerjalil, kuid kus seda napib, on kasutatud võõramaist ainest. Nii oma kirjatöödest kui ka õppejõutöös vaieldamatult isikupärast Proppi tabas lammutav või mahavaikiv nõukogude kriitika, läänes nimetati teda aga marksistlike ideede jutlustajaks. Sellest hoolimata on tema teostest kujunenud tänase muinasjutu-uurimise üks tugisambaid. AER-i sarjas on ilmumas tema teinegi põhiteos, "Imemuinasjutu morfoloogia" (1928). Käesolevale raamatule on autorit tutvustava järelsõna ning ulatusliku kommentaariumi kirjutanud tõlkija Madis Arukask.

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.
Xavier de Maistre

Reis ümber oma toa. Öine retk ümber oma toa

144 lk., 125x190, 2022

Prantsuse sõjaväelane Xavier de Maistre (1763–1851) maalis, tegi loodusteaduslikku uurimistööd ega pidanud ennast kirjanikuks. Ometi sai üksnes pereliikmetele ja lähematele sõpradele kirjutatud “Reis ümber oma toa” (1795) populaarseks ning sellele tuli ka järg “Öine retk ümber oma toa” (1823). De Maistre “elust endast maha kirjutatud” sündmused ei piirdu muidugi kinnises ruumis heietatud väljamõeldistega ning tegelastelgi on oma prototüübid. Autor viibis tõesti duelli tõttu koduarestis oma toas Torino tsitadellis, elas Piemontes, ka Torinos, enne kui põgenes revolutsiooni eest Venemaale, kus liitus väejuht Bagrationi vägedega. Nõnda sisaldavad tema näiliselt ühe eluruumiga piirduvad tähelepanekud ja lood vabameelset trotsi päris tänapäevase, vabatahtliku või sunniviisilise eraldatuse vastu.

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapitali tõlkeprogramm Hieronymus.