 |
|
|
 |
|
|
 |
|
|
|
| Kirjastus "Ilmamaa" asutati 1992. aasta viimastel nädalatel Tartus; täna on tegemist ühe suurema Eesti väärtkirjanduse kirjastajaga, eriti tänu Eesti Mõtteloo sarjale. |
|
 |
|
|
|
 |
|
 |
|
|
Baltisaksa luule antoloogia
208 lk.,
145x225,
2026
Esimeses täielikult baltisaksa luulele
pühendatud eestikeelses luulevalimikus on 100 luuletust neljast sajandist
(esimene 1769., viimane 2002. aastast), 47 autorilt ja 23 tõlkijalt. Neist on
varem ilmunud 26, kogumiku jaoks on tehtud 74 uut tõlget,. lisaks leiab lugeja
raamatu lõpuosast luuletajate elu- ja loominguloolised märkused Vahur
Aabramsilt ning Liina Lukase kirjandusloolise järelsõna. Antoloogia toob
baltisaksa luulest esile selle, mis võiks olla eesti lugejale lähedane: jagatud
ajalugu, ühine saatus, kohad ja maastikud, kodutunne ja -igatsus. Sellisena on
baltisaksa luule rohkem Eesti kui Saksa kirjandusloo osa.
Esikaanel on Hermann Hartmanni maali repro „Kieseritzkyte perekond“ (1853, TKM TR 4534 M 748).
Raamat ilmub Eesti Teadusagentuuri grandi „Lüürilise luule tegur väikeste kirjanduste kujunemisel“ (PRG1106) ja Eesti Kultuurkapitali toel.
|
|
|
|
|
|
|
 |
|
 |
 |
Siim Kallas
Torupill ja nuga
328 lk.,
140x205,
2026
Tükike Eesti, perede maa, ajalugu pajatatuna
läbi ühe suguvõsa loo annab kordumatu vaate omavahel seotud elukäikudele,
inimestele sündmuskeeristes ning sündmusi ja elamusi algatavatele isiksustele.
Alverite suguvõsa alguse saab paigutada 17. sajandi keskpaika Tarvastu kihelkonnas
– Alvre tallu. Tarvastus algatati Aleksandrikooli mõte, siin võeti osa
kõikidest olulistest poliitilistest ja kultuurilistest sündmustest. Alverid ei
ole oma tegevuse ja elukutsetega püsinud kitsalt ühes valdkonnas, vaid
hargnenud pea igasse suunda – talurahva hulgast koolmeistriks, kunsti ja
kirjandusse, poliitikasse ja tööstusesse. See on kolmsada aastat vana kogum
inimesi, millel on hoomatav identiteet ja panus ajaloos. Nõnda on suguvõsa
mitte ainult geneetiline, vaid ka sotsiaalne, kultuuriline ja ajalooline
nähtus. Hõimlaste kaudu on perekonnanimed muutunud, kuid sellesse kuuluvad
Printsmannid, Laasid, Ripsid, Madisted, Õmblused, Kallased ja paljud teised.
Artur Alliksaar
Päikesepillaja, 10. tr
448 lk.,
143x205,
2026
“Päikesepillaja” on mahukaim raamat Artur Alliksaare (1923–1966) luulest, millele põhimõtteliselt võiksid kunagi järgneda täielikult kogutud ja nii-ütelda akadeemiliselt editeeritud luuletused. Käesolev raamat ei taha mingil juhul öelda viimast ja kaalukat sõna, vaid soovib olla ainult järjekordseks etapiks Alliksaare loomingu publitseerimisel ja kättesaadavaks muutmisel. Luuletused jagunevad tsükleiks. Nende järjestamisel on esimeses ja viimases tsüklis mõningal määral arvestatud kronoloogilist printsiipi, muidu on järjestus valdavalt assotsiatiivne.
10. trükile on lisatud Margit Mõistliku saatesõna.
|
|
|
 |
|
|
|
