Esileht   |   Kirjastusest   |   Mõttelugu   |   Kontakt   |   Raamatud   |   Tingimused   |   Privaatsus  
   
Kirjastus "Ilmamaa" asutati 1992. aasta viimastel nädalatel Tartus; täna on tegemist ühe suurema Eesti väärtkirjanduse kirjastajaga, eriti tänu Eesti Mõtteloo sarjale.
Peale päevapööret
Ilmumas
August Mälk

Peale päevapööret
392 lk., 115x185, 2023
August Mälgu (1900–1987) „Peale päevapööret“, järg mälestuste esimesele köitele „Hommikust keskpäevani“, algab eesti kirjanduse ühest paraku üürikeseks jäänud kõrgajast. Tammsaare oli oma põhiloomingu andnud, Ristikivi just võimsalt alustamas, vaimule truus Tartus kujundasid luuleilma arbujad ja alustas ilmumist ajakiri „Akadeemia“, võimule lähemas Tallinnas hakkas Henrik Visnapuu toimetama „Loomingule“ konkurentsi pakkuvat „Varamut“. President Konstantin Päts andis August Mälgule eluaegseks kasutamiseks uhiuue Lagleks nimetatud talu koos maalapiga ja elupõline saarlane Mälk jätkas Toompeal teist ametiaega tööd Riigikogusse valitud saadikuna.

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.



Tähtsaimaks "Ilmamaa" väljaandeks on rahvuslik suursari "Eesti mõttelugu", mis koondab ja avaldab väärtuslikumat osa eesti mõttevarast läbi aegade.
Veel
Me jääme püsima
Ene-Margit Tiit

Me jääme püsima
576 lk., 140x200, 2023
Matemaatik ja statistik Ene-Margit Tiit võtab sageli sõna ka teemadel, mis esmapilgul jäävad matemaatikast ja statistikast kaugemale. Ta on öelnud:
Suurem osa sellesse raamatusse koondatud kirjatükke on sündinud puht mõtlemise – ja kirjutamise – mõnust. See tähendab, et enamik neist lugudest ei ole kirjutatud leivateenimiseks teostatud teadusuuringute või projektide pärast, vaid n.-ö. õhinapõhiselt, uurimise uudishimust või soovist öelda välja oma mõtteid. Kuid ka soovist panustada ühiskonna teenimisse, säilitades selle juures mõtte sõltumatuse ja sukeldumata poliitikasse.
Selles keeles kõnelevad meiega meie merelained ja metsasalud – sest igale loodushääle varjundile vastab eestikeelne sõna.

Raamatu väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuri Koondis Rootsis ning Eesti Mõtteloo Sihtkapital.
Elufilosoofia
Arne Næss Per Ingvar Haukeland

Elufilosoofia
232 lk., 140x215, 2023

Arne Næss (1912–2009) sai filosoofiadoktori kraadi 1936. aastal pärast õpinguid Viinis ning oli 1939–1970 Oslo ülikooli filosoofiaprofessor. Samuti oli ta tuntud vägivallatuse eestkõnelejana, mägironijana, eelkõige norra-, aga ka ingliskeelsete õpikute ja filosoofiaraamatute autorina. Teose “Elufilosoofia” kaasautoriks on Per Ingvar Haukeland (sünd. 1966), kellega Næss on pidnud loenguid kodu- ja välismaal, põhiliselt süvaökoloogiast ja ökofilosoofiast, aga ka tunnete filosoofiast ja elufilosoofiast. Sõnum, et see Næssi enda meelest väike tunnetest ja mõistusest rääkiv raamat lugejatele korda läks, neile kasulikuks osutus, oli autori jaoks kõige väärtuslikum tunnustus, mida kirjanik võib tahta. Raamatu teljeks on “Eessõna” kirjutanud Toomas Trapido sõnul tunnete apoloogia ehk kaitsekõne tunnetele ja tundetarkusele ning isegi nende ülistamine, vähemalt oma õigele kohale seadmine Næssi vaates. 

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.