Esileht   |   Kirjastusest   |   Mõttelugu   |   Kontakt   |   Raamatud   |   Tingimused   |   Privaatsus  
Hando Runnel

Hingedeaeg

308 lk., 145x215, 2016
“Hingedeaeg” on moraalseks jätkuks kunagisele “mõistelisele sõnastikule” “Väravahingede kriiksumist kuulnud” (2008). Raamat on sisult vähem edvistav eelmisest, tõsidust on tõstnud ka paratamatu ajalend, mis ära viinud sületäie sõpru. Nendele on pühendatud paljud leheküljed. Olevikust ettepoole on kerkinud minevik. Võib-olla isegi igavik. Sellest siis mõtlikku hardusse kalduv pealkiri – “Hingedeaeg”. – Ka mõned pikemad ja analüüsivamad saatesõnad elavate autorite töödele on käsikirja võetud. Naljatlevaid üksikute märksõnade üle targutamisi on veidi vähemaks jäänud. Arhiivist on võetud mõnedki mõtisklused nn. taasiseseisvumise eel- ja järelaegadest. Need on kahtlused ja soovitused uue vabaduse hakatusel, millest mõnigi kartus tänaseni aktuaalne. Niisiis veidi omapärane, kuid mitte tahtlikult omapäratsev kultuurilooline mõttekogu. “Hingedeaja” temaatilise hargnemise kooshoidjaks, karjaseks, on ehk raamatu üsna leebepoolne, kodune hingeeluline tonaalsus.

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.
Ado Grenzstein

Tunne ja tarkus

360 lk., 140x200, 2016
Entsüklopeedia ütleb: Ado Grenzstein (1849−1916) oli ajakirjanik ja pedagoog. Mujalt on meeles, et
luuletaja. Temalt on ju tuntud lastelaulu “Viisk, Põis ja Õlekõrs” sõnad. Temalt on ka omaaegsed uudissõnad male ja kabe. Niisiis keelemees? Grenzstein, kes oli õppinud Viini pedagoogiumis ja olnud vabakuulajaks nii Viini kui ka Tartu ülikoolis, jäi suurel määral iseõppijaks ja -mõtlejaks.
Käesoleva raamatu kaante vahel on tema kahe väga erineva saksa keeles kirjutatud teose tõlked. Traktaadis “Looduse korraldus” (Pariis ja Leipzig 1913) esitab autor omaleiutatud teravmeelse dualistliku loodusloolise süsteemi. Muuhulgas kuulub sellesse tähtsa liikmena maailma-eeter, millest füüsikateadus umbes samal ajal loobuma hakkas. Autor alustab kõige hõlmavamatest mõistetest nagu Kõiksus, Substants, Ruum ja Aeg, ning jõuab kahekaupa hargnemiste varal välja muuhulgas inimkeele ilminguteni. Tema süsteem näib tugevasti tuginevat n.-ö. saksakeelsele (või indoeuroopa?) maailmanägemisele ja mõtlemisele.
Seejuures on esimene teostest, “Härraskirik või rahvakirik?” (Jurjev 1899) väga saksa-vastane ja üsna vene-sõbralik. Selles on juttu rohkem Eesti ajaloost, mõisnike vägivallast ja eestirahva saatusest kui kirikust ja usust. Rahvusküsimuse puhul on keelemees Grenzstein aga paradokslikul moel nõus loobuma emakeelest vene keele kasuks, kui rahvas ise alles jääks. Nii-öelda looduslooliselt. (Toim.)
Raamatud
ILMUMISE JÄRJEKORRAS
Selle aasta raamatud
SARJAD
Ajajõe tagant
Aken ilma
Avatud Eesti Raamat
Eesti kirjanikke
Eesti mõttelugu
Hieronymus
Ilmatargad
Kogutud luuletused
Palju aastaid
KATEGOORIAD
Ajalugu
Artiklid/esseed
Elulood
Filosoofia
Fotoalbumid
Huumor
Jutustused
Lasteraamatud
Luulekogud
Lüüriline mõtisklus
Monograafia
Mälestused
Novellid
Näidendid
Romaanid
Sõnaraamatud
ÜLDNIMEKIRI
Pealkiri
Autor
ISBN
Tagasi
Eri- ja üldrelatiivsusteooriast (üldarusaadavalt)

Lisa ostukorvi14 €


Ilmumisaasta 2022-04-19
ISBN 978-9985-77-806-7
Tõlkinud Piret Kuusk
Toimetanud Laurits Leedjärv ja Katrin Kern
Sarja kujundus Jüri Kaarma
Ümbrise kujundus Eve Kask
Lehekülgi 160
Mõõdud 140x215
Köide õmmeldud brošüür ümbrisega


Kategooria Filosoofia
Raamatusari Avatud Eesti Raamat


Raamatust lähemalt

Pärast Albert Einsteini artikli avaldamist levis kuulujutt, et inglise astrofüüsik Sir Arthur Eddington olevat üks kolmest inimesest maailmas, kes üldrelatiivsusteooriast aru saab. Kui Eddingtonilt küsiti, kas see kõlakas vastab tõele, siis väidetavalt vaikis ta mõnda aega, enne kui vastas: “Ma püüan meenutada, kes on see kolmas isik.”

Pärast üldrelatiivsusteooria võrrandite esitamist neljas lühikeses artiklis, mis ilmusid novembris 1915 Preisi Akadeemia Toimetistes, oli füüsikute ja matemaatikute hulgas märgata huvi uue gravitatsiooniteooria vastu. Kuid uudne käsitlusviis ja suhteliselt tundmatu matemaatika tekitasid lugejates segadust. 1916. aasta 20. märtsil saabus ajakirja Annalen der Physik toimetusse Einsteini pikk artikkel “Üldrelatiivsusteooria põhialus” (eesti keeles: Ilmamaa, 2021) ning detsembriks valmis tekst, mis oli mõeldud selgitusena mitte ainult asjatundjatele, vaid ka laiemale publikule – neile keda teooria huvitab üldisest teaduslikust ja filosoofilisest vaatepunktist, kuid kes ei valda teoreetilise füüsika matemaatilist aparatuuri. Raamat “Eri- ja üldrelatiivsusteooriast (üldarusaadavalt)” ilmus 1917. aastal. See sisaldas näiteid (mõttelisi katseid) relatiivsusteooria selgitamiseks, mis tänaseks on muutunud klassikaks. Käesolev tõlge on tehtud saksakeelsest 10. väljaandest (1920) ning sisaldab algsele tekstile 1918. juurde kirjutatud osa “Märkused maailma kui terviku kohta”, lisasid “Lorentzi teisenduse lihtne tuletamine (§ 11 täiendus)” ja “Minkowski neljamõõtmeline maailm (§ 17 täiendus)” ning 1920. aastal kirjutatud lisa “Üldrelatiivsusteooria kogemuslik kinnitamine”. Siit ei puudu ka hilisemad lisad “Ruumi struktuur üldrelatiivsusteooria järgi (§ 32 täiendus)” ning “Relatiivsus ja ruumiprobleem”. Arvamust, et teose pealkiri võiks hoopis olla “Eri- ja üldrelatiivsusteooriast üld-mittearusaadavalt” hajutab Piret Kuuse järelsõna, mis tutvustab füüsikateooria tolleaegseid kontekste ja selle edasist arengut. 

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.