See raamat on oma põhiolemuselt Giffordi
loengukursus, mille Arthur Stanley Eddington (1882–1944) pidas Edinburghi
ülikoolis 1927. aasta jaanuarist märtsini. See käsitleb tollal toimunud
teadusliku mõtlemise suurte muutuste filosoofilisi tagajärgi.
Relatiivsusteooria ja kvantteooria oli viinud füüsikalise maailma uute veidrate
käsitlusteni, termodünaamika printsiipide areng oli esile kutsunud sujuvama,
kuid mitte vähem sügava muutuse. Uued füüsikateooriad, koos põhjustega, mis olid
viinud nende omaksvõtmiseni, ja eriti mõistetega, mis näisid olevat nende
aluseks, hõlmavad esimesed üksteist peatükki. Nende eesmärk on selgitada
tänapäevast teaduslikku maailmavaadet ja seal, kus see on ebatäielik, hinnata
suunda, kuhu autori kaasaegsed ideed näivad kalduvat. Viimases neljas peatükis
vaatleb Eddington seda, millise positsiooni peaks see teaduslik vaade võtma
inimkogemuse laiemate aspektide, sealhulgas religiooni suhtes. “Ma olen
veendunud, et hinnates õiglaselt seda füüsikalist maailma, mida me nüüd
tunneme, avanevad meeled selle laiemale tähendusele, mis läheb teaduslikest
mõõtmistest kaugemale,” nendib autor. Saatesõna on raamatule kirjutanud tõlkija
Laurits Leedjärv.
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.