Galileo Galilei (1564–1642) elas tormilisel ajajärgul, mida peetakse
Euroopa uusaja alguseks. Nii tema elukäik kui ka laiem keskkond, mille taustal
see kulges, on täis segaseid ja mitmeti mõistetavaid asjaolusid. Galilei teine,
kuid nüüd eesti keeles esimesena ilmuv suur dialoog “Arutlusi ja matemaatilisi
tõestuskäike…” ilmus esimest korda Leidenis 1638. a. ja seda pidas autor ise
oma tähtsaimaks teoseks. See näitab Galileid ratsionalistina, kes soovib
looduse seadusi leida mõistuslike matemaatiliste argumentide alusel ning õhutab
väiteid kontrollima tegelike katsetega. Tema esimene suurteos “Dialoog kahest
maailmasüsteemist” (1632) kaitses varasemat, Koperniku heliotsentrilise
planeedisüsteemi kontseptsiooni aastast 1543, “Arutlusi” aga juhatab sisse uue
füüsikalise maailmapildi, mille aluseks on universaalne kehaline mateeria ja
selle liikumine.
Mailis Põllu tõlge ilmus ajakirjas “Akadeemia” 2015 nr. 12 – 2017 nr. 8,
kuid on üle vaadatud käesoleva väljaande jaoks nagu ka Piret Kuuse saatesõna,
mis annab põhjaliku ülevaate Galilei elukäigust, tema teostest ja olulisusest.
Raamatu
väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.
