Hjalmar Bergman (1883–1931)
kuulub rootsi kirjandusklassikute hulka. Tema kõiki teoseid iseloomustab kirju
tegelastegalerii ja lennukas fantaasia. Tema stiil on paeluv, vahel burleskne
ja irooniline, kuid alati sügavalt inimlikku kaastunnet väljendav. Esmalt 1910.
aastal ilmunud ja kirjaniku kohe laiemalt tuntuks teinud romaani “Armulise
härra testament” tegevus toimub 1875. aasta paiku. Ekstsentrilisele parun Roger
Bernhusen de Sarsile on tasapisi turjale kogunenud aastatekoorem, ta tunneb
kidura tervise ja etteaimamatu tuleviku pärast järjest rohkem muret. Parun peab
kaua aru ja otsustab viimaks oma 65. sünnipäeva auks korraldatud peol avalikuks
teha testamendi. Peokutsed saadetakse välja, algavad ettevalmistused ja rahvas
püüab mõistatada, mida võiks testamendist oodata. Sellega on lava edasisteks
sündmusteks valmis seatud. Eesti keelde on selle muheda loo ümber pannud Allar
Sooneste, saatesõna “Bergmani saladus” on kirjutanud Anu Saluäär.
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapitali tõlkeprogramm
Hieronymus.