Kogumikku koondatud luuletused on kas kirjutatud või vähemalt lihvitud
Andaluusias ning kannavad sealseid märke ka siis, kui räägivad Tartust ja
Emajõest. Ehk aitavad need suures osas varem avaldamata tekstid lahendada
mõistatust, miks Hirv on alati päevitunud jumega, tema luules aga särab see
salajane lõunamaa päike, keerlevad üha vabamalt sõnasse valatud tunnete ja
tajude vormid ja kerkivad justkui valgest marmorist mäluhooned. Hirve luulet
saadab Lauri Sommeri essee autorist. Ülo Soosteri joonistused pärinevad Heldur
Viirese kogust.
Raamat ilmub Eesti Kultuurkapitali toel.