“Tormi ja tung”, Saksamaal 1760. aastate lõpust kuni 1780. aastate
alguseni kestnud kirjanduslik liikumine või ideeline ja esteetiline
käärimine, mis tõstis laineharjale saksa seni kõige tuntumad
kirjanikud Goethe ja Schilleri ning palju teisi nimekaid luuletajaid
ja draamakirjanikke põhjustas vaimse tõusu ka filosoofias. Ilmus hulk
traktaate, arutlusi, esseesid, millest enamikku kannab ikka seesama
hoogne ja tulevikku pürgiv, tundlev, protestiv, midagi uut
manifesteerida ihkav vaim. Kõige monumentaalsem on “tormi ja tungi”
mõtteproosas Johann Gottfried Herderi (1744–1803) pärand.
Käesolevasse kogumikku valis Jaan Undusk kolm teksti, mis valmisid
Herderil aastail 1769, 1770 ja 1773 – ajal, mil ta ei olnud veel
29-aastanegi. “Minu 1769. aasta reisipäevik” on Herderi kui “inimliku
monaadi” kõige ausam ja täielikum enesekirjeldus. Noor Herder tajub
oma laevareisi Riiast läänekaarde ilmselgelt kui armuaega, mil tal on
võimalus ja kohustus teha põhjapanevaid otsuseid, tema unistused on
määratletud kohustuste reana eneseteostuse pikal teel. “Veel üks
ajaloofilosoofia inimkonna harimiseks. Üks sajandi suletöö paljude
selliste sekka” ning “Käsitlus keele päritolust” on Herderi keele- ja
ajalootaju kõige mõjukamad esitlused.
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.
