Eksistentsialistlik
religioonifilosoof ja samavõrd kirjandusteadlane Lev Šestov (1866–1938), keda
võib tinglikult nimetada vene filosoofia Dostojevskiks, mõjub igale lugejale
erinevalt, ta on paradoksaalne ning vasturääkiv, ja seda teadlikult. Autori rõhutab
oma rännakul läbi suurvaimude hingede, kelle hulgas Plotinos, Lev Tolstoi,
Spinoza ja Pascal, et tõde ei saa ega tohi teha ühisomandiks. See oleks
reetmine. Kogetut ei tohiks teha tarbekaubaks. Autorite valik, keda Šestov vaeb
Hiiobi kaaludel, ei ole juhuslik. Ta ei kirjelda kõrvalseisjana loomingut ega
mõtteid, vaid elab käsitletud meeste elu, on palverännakul eriliste inimeste
kaudu, sisenedes nende hinge ja vaadates maailma nende silmadega.
Lev Šestovil pole
oma koolkonda, kuid ta on mõjutanud nii oma kaasaegseid kui ka hilisemaid
suurvaime, kelle vaateid autorile tutvustab oma saatesõnas Toomas Paul.
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.