August Gailiti (1891–1960) pikk kogu jäi omal ajal kergesti silma nii
teatris, kontserdil, kohvikus kui ka tänaval. Samuti on ta andnud ohtralt
võimalusi oma loomingu kohta midagi öelda ja kirjutada – kas riivamisi või
hammustades, puudutades või analüüsides. Ja kaasaegsed pole neid võimalusi
käest lasknud. Käesolev kogumik koondab üle viiekümne kirjutise Gailiti
kaasaegsete ja ka hilisemate kirjutajate sulest. Tiitellehel on nad üles loetud
kõik oma õigete nimede all, raamatu sisus poevad paljud pseudonüümide või
nimetähtede taha peitu, et ilmumisandmetes toimetaja tahtel jälle lagedale
ilmuda. Igaühel on oma arvamus, oma vaatenurk ja vaade ning jääb lugeja
otsustada, kas kirjutajate ees seisis ikka see üks, mitmepalgeline Gailit või
on nad iga kord enda jaoks välja mõelnud uue – tolle imelise asemele, mida nad
tabada pole suutnud.
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.