Igasugune teos, veel enam selle tõlge, on sotsiaalne
representatsioon. See esindab ja esitab midagi, milles teatud hulk
ühiskonnaliikmeid on kokku leppinud, mis
sobib
kultuuri ning millesse on panustatud mitmesuguste ressurssidega. Käesolev
raamat ühiskondlikust tegelikkusest ja tegelikkuse loomisest on sotsiaalne
representatsioon päris mitmes mõttes. Selle autorid, Peter Ludwig Berger ja Thomas
(Tomaž) Luckmann kujunesid klassikuiks oma teadlase-ea keskmises nooruses ning
on panustanud ühiskonna ja kultuuri uurimisse sedavõrd, et põhimõtteliselt võiks
pälvida tõlke peaaegu iga nende töö. Praegune raamat väärib kohta nii
teadusraamatukogudes kui ka ühiskonna ja kultuuri üle mõtisklevate
„tavainimeste“ riiulis. See on suur saavutus ühiskonna- ja kultuuriteadustes, aga
ka sotsiaalteaduste ja humanitaristika populariseerimisel.
Autorid kasutavad oma teooria ilmestamiseks väikesi
väljamõeldud elupildikesi, nagu seda on alljärgnev:
“Nii võib isa, kes
näeb, kuidas nääl tema häbematule võsukesele naha peale annab, aru saada, et
see konkreetne tegu on vaid üks näide teguviisist, mis on kohane ka teistele
onude ja nende õepoegade paaridele, olles emaõiguslikus ühiskonnas üldiselt
saadaval olev muster. Ainult juhul, kui seda sündmust niiviisi tüübistatakse,
on asjade käik sotsiaalselt endastmõistetav: isa teeb tasakesi minekut, et
mitte häirida onuliku autoriteedi õiguspärast rakendamist.”
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.
