Toomas Pauli (snd. 29. oktoobril 1939) esile astumine esseisti-veerukirjutajana algas kohe, kui “laulev revolutsioon” Eestis kasvatas lootust vaimsele taassünnile, ilma milleta olnuks mõeldamatu üldrahvalik pürgimine oma saatuse, nii mineviku kui ka tuleviku enda kätesse tagasi võitmise poole. Kui 1989. aastal avanes taas võimalus avalikult tähistada kirikupühi, ilmus toonase Eestimaa Kommunistliku Partei häälekandjana tuntud ajalehes Rahva Hääl Toomas Pauli mõtisklus jõuluõhtust, piiblist ja kirikust (24.12.1989). Ühelt poolt, milline iroonia, teiselt poolt paradoksi kehastus. Märtsis 1990 – oluline on rõhutada, et Eesti ei olnud sel hetkel veel vabanenud nõukogude okupatsioonist, ehkki samal kuul esimest korda viiekümne aasta sees vabade valimistega Toompeal tööd alustanud Ülemnõukogu oli seadnud eesmärgiks Eesti iseseisvuse taastamise – järgnes Päevalehes Pauli kirjutis eestlastest ja ristiusust.
Ümbrise kujunduses on kasutatud Kristian Pikneri fotot.
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.
