Esileht   |   Kirjastusest   |   Mõttelugu   |   Kontakt   |   Raamatud   |   Tingimused   |   Privaatsus  
Hando Runnel

Hingedeaeg

308 lk., 145x215, 2016
“Hingedeaeg” on moraalseks jätkuks kunagisele “mõistelisele sõnastikule” “Väravahingede kriiksumist kuulnud” (2008). Raamat on sisult vähem edvistav eelmisest, tõsidust on tõstnud ka paratamatu ajalend, mis ära viinud sületäie sõpru. Nendele on pühendatud paljud leheküljed. Olevikust ettepoole on kerkinud minevik. Võib-olla isegi igavik. Sellest siis mõtlikku hardusse kalduv pealkiri – “Hingedeaeg”. – Ka mõned pikemad ja analüüsivamad saatesõnad elavate autorite töödele on käsikirja võetud. Naljatlevaid üksikute märksõnade üle targutamisi on veidi vähemaks jäänud. Arhiivist on võetud mõnedki mõtisklused nn. taasiseseisvumise eel- ja järelaegadest. Need on kahtlused ja soovitused uue vabaduse hakatusel, millest mõnigi kartus tänaseni aktuaalne. Niisiis veidi omapärane, kuid mitte tahtlikult omapäratsev kultuurilooline mõttekogu. “Hingedeaja” temaatilise hargnemise kooshoidjaks, karjaseks, on ehk raamatu üsna leebepoolne, kodune hingeeluline tonaalsus.

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.
Ado Grenzstein

Tunne ja tarkus

360 lk., 140x200, 2016
Entsüklopeedia ütleb: Ado Grenzstein (1849−1916) oli ajakirjanik ja pedagoog. Mujalt on meeles, et
luuletaja. Temalt on ju tuntud lastelaulu “Viisk, Põis ja Õlekõrs” sõnad. Temalt on ka omaaegsed uudissõnad male ja kabe. Niisiis keelemees? Grenzstein, kes oli õppinud Viini pedagoogiumis ja olnud vabakuulajaks nii Viini kui ka Tartu ülikoolis, jäi suurel määral iseõppijaks ja -mõtlejaks.
Käesoleva raamatu kaante vahel on tema kahe väga erineva saksa keeles kirjutatud teose tõlked. Traktaadis “Looduse korraldus” (Pariis ja Leipzig 1913) esitab autor omaleiutatud teravmeelse dualistliku loodusloolise süsteemi. Muuhulgas kuulub sellesse tähtsa liikmena maailma-eeter, millest füüsikateadus umbes samal ajal loobuma hakkas. Autor alustab kõige hõlmavamatest mõistetest nagu Kõiksus, Substants, Ruum ja Aeg, ning jõuab kahekaupa hargnemiste varal välja muuhulgas inimkeele ilminguteni. Tema süsteem näib tugevasti tuginevat n.-ö. saksakeelsele (või indoeuroopa?) maailmanägemisele ja mõtlemisele.
Seejuures on esimene teostest, “Härraskirik või rahvakirik?” (Jurjev 1899) väga saksa-vastane ja üsna vene-sõbralik. Selles on juttu rohkem Eesti ajaloost, mõisnike vägivallast ja eestirahva saatusest kui kirikust ja usust. Rahvusküsimuse puhul on keelemees Grenzstein aga paradokslikul moel nõus loobuma emakeelest vene keele kasuks, kui rahvas ise alles jääks. Nii-öelda looduslooliselt. (Toim.)
Raamatud
ILMUMISE JÄRJEKORRAS
Selle aasta raamatud
SARJAD
Ajajõe tagant
Aken ilma
Avatud Eesti Raamat
Eesti kirjanikke
Eesti mõttelugu
Hieronymus
Ilmatargad
Kogutud luuletused
Palju aastaid
KATEGOORIAD
Ajalugu
Artiklid/esseed
Elulood
Filosoofia
Fotoalbumid
Huumor
Jutustused
Kirjavahetused
Lasteraamatud
Luulekogud
Lüüriline mõtisklus
Monograafia
Mälestused
Novellid
Näidendid
Romaanid
Sõnaraamatud
ÜLDNIMEKIRI
Pealkiri
Autor
ISBN
Tagasi
Inimene ilmaruumis

Lisa ostukorvi
18,43 €


Ilmumisaasta 2024-08-26
ISBN 978-9985-77-900-2
Toimetanud Kristina Lepist
Ümbrise kujundanud Mari Ainso
Lehekülgi 222
Mõõdud 140x200
Köide kõva köide ümbrisega


Kategooria Artiklid/esseed
Raamatusari Ilmatargad


Raamatust lähemalt

Inimene on pannud jala ilmaruumi ukse vahele. Lähikosmos on saamas turismi ja tootmistegevuse platsdarmiks. Kas oleme valmis planeetidevahelisteks reisideks ja väljarännuks teistele planeetidele? Millised väljavaated avanevad inimkonnale ilmaruumis, kui koduplaneedil Maa ähvardavad kitsikus ja eksistentsiaalsed ohud?

Raamatus on vaadeldud inimeste ehk mehitatud astronautika võimalikke arengusuundi, püüdes hinnata, kas loodetavad võidud on väärt ohverdusi ja kaotusi, ning analüüsitud ka plaanide teostumise võimatust. Üritatakse lahti mõtestada dilemmat, kas selle aasta tuhande lõpul võiks olla inimkonna sõlmprobleemiks Maa elamiskõlblikkuse meele heitlik säilitamine või ülimalt vaevarikas ümberasumine teisele planeedile. Visandatakse võimalusi ja probleeme teiste planeetide asustamisel.

Raamatu teises osas vaadeldakse Hiina kosmosetehnoloogia käekäiku ning olukorda Venemaal ja Ukrainas pärast nõukogude impeeriumi kokkuvarisemist.

Ümbrisel Loomise sambad Kotka udukogus M16 Mao tähtkujus.
Fotod: NASA/JPL-Caltech, ESA.

Raamatu väljaandmist on toetanud Tartu Ülikooli Tartu observatoorium, Mart ja Anu Noorma.