Esileht   |   Kirjastusest   |   Mõttelugu   |   Kontakt   |   Raamatud   |   Tingimused   |   Privaatsus  
Hando Runnel

Hingedeaeg

308 lk., 145x215, 2016
“Hingedeaeg” on moraalseks jätkuks kunagisele “mõistelisele sõnastikule” “Väravahingede kriiksumist kuulnud” (2008). Raamat on sisult vähem edvistav eelmisest, tõsidust on tõstnud ka paratamatu ajalend, mis ära viinud sületäie sõpru. Nendele on pühendatud paljud leheküljed. Olevikust ettepoole on kerkinud minevik. Võib-olla isegi igavik. Sellest siis mõtlikku hardusse kalduv pealkiri – “Hingedeaeg”. – Ka mõned pikemad ja analüüsivamad saatesõnad elavate autorite töödele on käsikirja võetud. Naljatlevaid üksikute märksõnade üle targutamisi on veidi vähemaks jäänud. Arhiivist on võetud mõnedki mõtisklused nn. taasiseseisvumise eel- ja järelaegadest. Need on kahtlused ja soovitused uue vabaduse hakatusel, millest mõnigi kartus tänaseni aktuaalne. Niisiis veidi omapärane, kuid mitte tahtlikult omapäratsev kultuurilooline mõttekogu. “Hingedeaja” temaatilise hargnemise kooshoidjaks, karjaseks, on ehk raamatu üsna leebepoolne, kodune hingeeluline tonaalsus.

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.
Ado Grenzstein

Tunne ja tarkus

360 lk., 140x200, 2016
Entsüklopeedia ütleb: Ado Grenzstein (1849−1916) oli ajakirjanik ja pedagoog. Mujalt on meeles, et
luuletaja. Temalt on ju tuntud lastelaulu “Viisk, Põis ja Õlekõrs” sõnad. Temalt on ka omaaegsed uudissõnad male ja kabe. Niisiis keelemees? Grenzstein, kes oli õppinud Viini pedagoogiumis ja olnud vabakuulajaks nii Viini kui ka Tartu ülikoolis, jäi suurel määral iseõppijaks ja -mõtlejaks.
Käesoleva raamatu kaante vahel on tema kahe väga erineva saksa keeles kirjutatud teose tõlked. Traktaadis “Looduse korraldus” (Pariis ja Leipzig 1913) esitab autor omaleiutatud teravmeelse dualistliku loodusloolise süsteemi. Muuhulgas kuulub sellesse tähtsa liikmena maailma-eeter, millest füüsikateadus umbes samal ajal loobuma hakkas. Autor alustab kõige hõlmavamatest mõistetest nagu Kõiksus, Substants, Ruum ja Aeg, ning jõuab kahekaupa hargnemiste varal välja muuhulgas inimkeele ilminguteni. Tema süsteem näib tugevasti tuginevat n.-ö. saksakeelsele (või indoeuroopa?) maailmanägemisele ja mõtlemisele.
Seejuures on esimene teostest, “Härraskirik või rahvakirik?” (Jurjev 1899) väga saksa-vastane ja üsna vene-sõbralik. Selles on juttu rohkem Eesti ajaloost, mõisnike vägivallast ja eestirahva saatusest kui kirikust ja usust. Rahvusküsimuse puhul on keelemees Grenzstein aga paradokslikul moel nõus loobuma emakeelest vene keele kasuks, kui rahvas ise alles jääks. Nii-öelda looduslooliselt. (Toim.)
Autorid
Autorid
Annetajad
"eesti mõtteloo" autoreid
Trüki   

Johannes Aavik (keeleteadus)
Juhan Aavik (muusika)
Ado Anderkopp (majanduspoliitika)
Nigol Andresen (kirjandusteadus)
August Annist (kirjandusteadus) "Noorusmaa" EM 98, 2011
Aleksander Aspel (kirjandusteadus) "Kirjad Pariisist" EM 31, 2000
Karl Ast-Rumor (poliitika) "Maailma lõpus" EM 74, 2007; "Lääs–Ida–Lääs" EM 81, 2008; "Tule ja päikese all" EM 88, 2009

Arno Rafael Cederberg (ajalugu)

M. J. Eisen (rahvaluule)
Ernst Enno (filosoofia)
Villem Ernits (rahvuspoliitika) "Noorpõlve ideaalid" EM 113, 2013

Hellar Grabbi (esseistika) "Eestlaste maa" EM 56, 2004
Ado Grenzstein (poliitika) "Eesti haridus" EM 106, 2012
Ivar Grünthal (kirjandusteadus) "Müütide maagia" EM 40, 2001
Villem Grünthal-Ridala (keeleteadus)

Anna Haava (kirjandus)
Georg Hackenschmidt (filosoofia) "Valitseda elu" EM 17, 1997
Pärtel Haliste (klassikaline filoloogia) "Hagerist Hellaseni" EM 90, 2009
Karl August Hermann (muusika)
Mall Hiiemäe (rahvaluule) "Sõnajalg jaaniööl" EM 73, 2007, 2008
Karl August Hindrey (esseistika)
Mati Hint (keeleteadus) "Keel on tõde on õige ja vale" EM 46, 2002
Arvo Horm (majandusteadus)
Eduard Hubel-Metsanurk (kirjandus)
Jakob Hurt (rahvaluule, usuteadus) "Looja ees" EM 66, 2005; "Keelemees" EM 107, 2012
Jaan Hünerson (põllumajandusteadus)

Ivar Ivask (kirjandusteadus) "Tähtede tähendust tunda" EM 52, 2003

C. R. Jakobson (poliitika)
J. V. Jannsen (poliitika)
Paul Johansen (ajalugu) "Kaugete aegade sära" EM 53, 2005
Mall Jürma (kirjanduslugu)

Ain Kaalep (esseistika) "Kolm Lydiat" EM 18, 1997
Nikolai Kaasik (õigusteadus)
Aino Kallas (kirjanduslugu)
Oskar Kallas (rahvaluule)
Rudolf Kallas (teoloogia)
Jaak Kangilaski (kunstiteadus) "Kunstist, Eestist ja eesti kunstist" EM 34, 2000
Edgar Kant (majandusgeograafia) "Linnad ja maastikud" EM 28, 1999
Jaan Kaplinski (esseistika) "Kõik on ime" EM 55, 2004
Harald Keres (füüsika) "Ruum ja aeg" EM 89, 2009
Paul Keres (male) "Igavene tuli" EM 69, 2006
Hermann von Keyserling (filosoofia) "Loov tunnetus" EM 22, 1998
August Kitzberg (esseistika)
Artur-Tõeleid Kliimann (õigusteadus)
Hanno Kompus (kunstifilosoofia) "Maailm on sündinud tantsust" EM 11, 1996
Konstantin Konik (riigifilosoofia)
Alfred Koort (filosoofia) "Inimese meetod" EM 8, 1996
Jaan Kross (kultuurilugu)
Hasso Krull (kunstifilosoofia)
Hans Kruus (ajalugu) "Eesti küsimus" EM 62, 2005
Rein Kruus (kirjandusteadus)
Tarmo Kulmar (ajalugu) "Tõsilood muinasrahvastest", EM 76, 2007
Juhan Kunder (pedagoogika)
Ott Kurs (geograafia) "Rajamaade rahvaid" EM 68, 2006
Madis Kõiv (filosoofia) "Luhta-minek" EM 61, 2005
Johan Kõpp (teoloogia) "Vaimu valgusel" EM 87, 2009
Johannes Käis (pedagoogika) "Kooli-raamat" EM 10, 1996, 2004
Nikolai Köstner (majanduspoliitika)

Ilmar Laaban (kunstiteadus)
Eduard Laaman (ajalugu) "Iseseisvuse tunnid" EM 96, 2010
Märt Laarman (kunstiteadus) "Mina kõnelen kunstist" EM 24, 1998
Eerik Laid (ajalugu) "Paopaigad" EM 13, 1997
Jaan Lattik (esseistika) "Õhtu ajal on valgus" EM 112, 2013
Rein Laul (muusikateadus) "Sissevaateid muusikasse" EM 26, 1999
Ilse Lehiste (keeleteadus) "Keel kirjanduses" EM 36, 2000
Tõnu Lehtsaar (teoloogia) "Ilmutus ja varjutus" EM 97, 2011
Karl Leichter (muusikateadus) "Keset muusikat" EM 14, 1997
Marju Lepajõe (klassikaline filoloogia) "Roomlaste taltsutamine" EM 102, 2011
Karl Liidak (põllumajanduspoliitika)
Juhan Liiv (esseistika)
Otto Liiv (ajalugu)
Bernhard Linde (kirjandusteadus)
Jaan Lintrop (esseistika)
Oskar Loorits (folkloristika) "Meie, eestlased" EM 35, 2000
Jüri Lotman (kunstifilosoofia)
Juhan Luiga (esseistika) "Hingejõu ilmed" EM 6, 1995; "Mäss ja meelehaigus" EM 1, 1995
Tõnu Luik (filosoofia) "Filosoofiast kõnelda" EM 44, 2002
Aleksander Läte (muusikateadus)

Nikolai Maim (õigusteadus) "Mundoloogia" EM 79, 2008
Toivo Maimets (bioloogia) "Teaduse teed" EM 103 (2012)
Mihkel Martna (poliitika)
Uku Masing (teoloogia) "Meil on lootust" EM 19, 1998, 2009; "Pessimismi põhjendus" EM 5, 1995
Ülo Matjus (filosoofia) "Kõrb kasvab" EM 54, 2003
Andres Mathiesen (metsandus)
Karl Menning (teatrikunst) "Teatritegu" EM 82, 2008
Lennart Meri (poliitika) "Presidendikõned" EM 9, 1996, 2005; "Riigimured" EM 41, 2001; "Poliitiline testament" EM 75, 2007
Voldemar Mettus (teatrikunst)
Harri Moora (arheoloogia, ajalugu) "Meie rahvuskultuuri küsimusi" EM 47, 2002
Mart Mäger (kirjandusteadus)
Julius Mägiste (keeleteadus)
Linnart Mäll (orientalistika) "Nulli ja lõpmatuse kohal" EM 21, 1998, 2003
Georg Müller (teoloogia) "Jutluseraamat" EM 78, 2007

Leonhard Neuman (Leenart Neuman-Helisalu) (muusikateadus) "Kõrge vaim on meie vari" EM 64, 2005

Aleksander Oinas (poliitika)
Feliks Oinas (folkloristika)
Ott Ojamaa (kirjandusteadus) "Armastus seaduslikus abielus" EM 92, 2010
Els Oksaar(keeleteadus)
Lui Olesk (poliitika)
Ants Oras (kirjandusteadus) "Luulekool I: Apoloogia" EM 51, 2003; "Luulekool II: Meistriklass" EM 58, 2004

Daniel Palgi (kirjandusteadus)
Toomas Paul (teoloogia) "Kirik keset küla" EM 50, 2003, 2005
Ivar Paulson (usundilugu)
Ants Piip (õigusteadus) "Õiguse jõud" EM 77, 2007
Hindrik Prants (ajalugu)
Joakim Puhk (majandusteadus)
Jaan Puhvel (klassikaline filoloogia) "Võrdlev mütoloogia" EM 12, 1996
Kaarel Robert Pusta (õigusteadus) "Kontrastide aastasada" EM 33, 2000
Peeter Põld (pedagoogika) "Lastest tuntakse meid" EM 72, 2006
Rudolf Põldmäe (kirjanduslugu) "Vennastekoguduse kirjandus" EM 201, 2011
Konstantin Päts (poliitika) "Eesti riik I" EM 27, 1999; "Eesti riik II" EM 38, 2001
Riho Päts (muusikateadus)

Villem Raam (kunstiteadus)
Henno Rajandi (filoloogia) "Tõlkija teekond" EM 48, 2002
Karl Ramul (psühholoogia)
Aleksis Rannit (kunstiteadus)
Hugo Raudsepp (esseistika) "Nüüd ma tahan mõõka tõsta" EM 108, 2012
Villem Reiman (rahvuspoliitika) "Mis meist saab?" EM 80, 2008
Karl Ristikivi (kirjandusteadus) "Viimne vabadus" EM 7, 1996
Hando Runnel (esseistika) "Jooksu pealt suudeldud" EM 23, 1998
Jaak Rähesoo (kirjandusteadus) "Hecuba pärast" EM 3, 1995
Gustav Ränk (rahvateadus) "Müüt ja ajalugu" EM 32, 2000

Andres Saal (esseistika)
Andrus Saareste (keeleteadus)
Vello Salo (esseistika)
Herbert Salu (kirjandusteadus)
Elmar Salumaa (teoloogia) "Evangeelium ja eetos" EM 84, 2008
Georg Julius Schultz-Bertram (kultuurilugu) "Balti idealisti kirjad emale" EM 53, 2003
Johannes Semper (kunstiteadus)
Hendrik Sepp (ajalugu) "Läänemere ajalootuuled" EM 111, 2013
Leo Sepp (majanduspoliitika)
Erna Siirak (kirjandusteadus)
Johanna Sild-Rebane (majandusteadus)
Marta Sillaots (kirjandusteadus) "Kirg ja kavalus" EM 104, 2012
Fanny Sivers (esseistika)
Leo Soonpää (kunstiteadus)
Jaan Sootak (õigusteadus) "Kuri karjas" EM 83, 2008
Gustav Suits (kirjandusteadus) "Eesti kirjanduslugu" EM 25, 1999; "Vabaduse väraval" EM 45, 2002

Rein Taagepera (politoloogia)
Hilda Taba (pedagoogika)
Ilmar Talve (rahvateadus)
Jüri Talvet (kirjandusteadus) "Hispaania vaim" EM 4, 1995
Ilmar Tammelo (õigusfilosoofia) "Õiglus ja hool" EM 42, 2001
A. H. Tammsaare (esseistika) "Armastusest ja lapselikkusest" EM 99, 2011
Herbert Tampere (rahvamuusika) "Lauluväelised" EM 85, 2009
Enn Tarvel (ajalugu) "Ajalookimbatused" EM 109, 2013
Peeter Tarvel (ajalugu) "Demokraatia tulevikust" EM 43, 2002
Valter Tauli (keeleteadus)
Gustav Teichmüller (filosoofia)
Eduard Tennmann (teoloogia) "Varjatud varandus" EM 29, 1999
Rudolf Tobias (muusikateadus) "In puncto musicorum" EM 2, 1995
Lea Tormis (teatrikunst) "Teatrimälu" EM 67, 2006
Peeter Torop (kirjandusteadus) "Kultuurimärgid" EM 30, 1999
Vladimir Tšiž (arstiteadus) "Kirjanik psühhiaatri silmis" EM 94, 2010
Eduard Tubin (muusikateadus) "Rändavate vete ääres" EM 49, 2003
Friedebert Tuglas (kirjandusteadus)
Endel Tulving (psühholoogia)
Armin Tuulse (arhitektuuriajalugu) "Linnad ja lossid" EM 114, 2013
Ilmar Tõnisson (poliitika) "Emajõe ääres" EM 15, 1997
Jaan Tõnisson (poliitika) "Kõlblus ja rahvuslus" EM 95, 2010; "Riigivanem" EM 100, 2011

Haljand Udam (orientalistika) "Orienditeekond" EM 37, 2001
Jakob Johann von Uexküll "Omailmad" EM 105, 2012
Valev Uibopuu (kultuurilugu)
Jüri Uluots (õigusteadus) "Seaduse sünd" EM 59, 2004
Jaan Undusk (kirjandusteadus)
Mati Unt (esseistika) "Theatrum mundi" EM 57, 2004

Vaino Vahing (psühholoogia) "Vaimuhaiguse müüt" EM 63, 2005
Jaan Vahtra (kunstiteadus)
Ilmar Vene (esseistika) "Vahemere tuuled Hüperboreas" EM 16, 1997
Ants Viires (etnoloogia) "Kultuur ja traditsioon" EM 39, 2001
Gustav Vilbaste (loodusteadus)
Eduard Vilde (esseistika)
Jüri Vilms (poliitika) "Kahe ilma vahel" EM 39, 2001
Tõnis Vint (kunstiteadus)
Henrik Visnapuu (kirjandusteadus)
Artur Võõbus (ajalugu) "Kummargil käsikirjade kohal" EM 86, 2009

Otto A. Webermann (kultuurilugu)
August Weizenberg (kunstiteadus)

Ernst Öpik (astronoomia) "Meie kosmiline saatus" EM 60, 2004

jpt.